Hommikul jalutasin lennujaama. Terminali uksel oli järjekord, sest nagu ikka, sisse lasti vaid need, kelle lend väljub järgmise kahe tunni jooksul. Ehk siis kontrolliti pileteid ja pardakaarte. Esimesest turvakontrollist läbi, tuli minna järgmisse sappa, et ära maksta terminal fee. Müstika, kuidas nad ei suuda sellist asja piletihinnale lisada. Peale selle fee maksmist järgmine turvakontroll ning siis sai juba lendu oodata.
Manila lennujaamas sai shuttle'iga kolmandast terminalist neljandasse. Õigemini pani shuttle rahva maha kuskil open-air laoruumis ning kõik seisid natuke nõutult, et kuhu nüüd edasi minna tuleks. Leidsime lõpuks siiski mingi ukse, sealt läbi ning selgus, et departure areasse ei saa enne sisse kui 2 tundi enne lendu. Oleks seda varem teadnud, oleks kolmandas terminalis aega parajaks teinud, sest seal oli söögikohti. Neljanda terminali departure area ees tänaval polnud mitte midagi. Peale paari tricycle'ijuhi. Kui lõpuks sisse sai, meenus mulle küll, et tegemist on üheainsa ruumiga, kus ainus "toitlustus" on Air Asia kiirnuudlilett. Vaatasin kadedalt läbi klaasi paistvat domestic lendude saali. Ooteruum oli täis konditsioneere, niiet mul oli seljas top, pikkade käistega särk, sall ja fliis ning ma tundsin puudust veel kapuutsist või mütsist, sest kõrvad külmetasid. Ka ülejäänud rahvas, kellel oli, olid omale paksud riided selga ajanud.
Lennukis Air Asia menüüd vaadates selgus, et kogu sooja toidu valik on lihapõhine ning lisaks on neil kiri, et oma toidu tarbimine keelatud.
Kuala Lumpuris sõitsin Shahabi juurde. Mängisime nende juures piljardit ning käisime peale südaööd õhtust söömas. Niiea on taas olla riigis, kus on hea söök :)
Manila lennujaamas sai shuttle'iga kolmandast terminalist neljandasse. Õigemini pani shuttle rahva maha kuskil open-air laoruumis ning kõik seisid natuke nõutult, et kuhu nüüd edasi minna tuleks. Leidsime lõpuks siiski mingi ukse, sealt läbi ning selgus, et departure areasse ei saa enne sisse kui 2 tundi enne lendu. Oleks seda varem teadnud, oleks kolmandas terminalis aega parajaks teinud, sest seal oli söögikohti. Neljanda terminali departure area ees tänaval polnud mitte midagi. Peale paari tricycle'ijuhi. Kui lõpuks sisse sai, meenus mulle küll, et tegemist on üheainsa ruumiga, kus ainus "toitlustus" on Air Asia kiirnuudlilett. Vaatasin kadedalt läbi klaasi paistvat domestic lendude saali. Ooteruum oli täis konditsioneere, niiet mul oli seljas top, pikkade käistega särk, sall ja fliis ning ma tundsin puudust veel kapuutsist või mütsist, sest kõrvad külmetasid. Ka ülejäänud rahvas, kellel oli, olid omale paksud riided selga ajanud.
Lennukis Air Asia menüüd vaadates selgus, et kogu sooja toidu valik on lihapõhine ning lisaks on neil kiri, et oma toidu tarbimine keelatud.
Kuala Lumpuris sõitsin Shahabi juurde. Mängisime nende juures piljardit ning käisime peale südaööd õhtust söömas. Niiea on taas olla riigis, kus on hea söök :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar