Making the breakfast

Me sööme alati ühes kohas hommikust - neil on pikk menüü, kust valida ja kuna me istume alati leti äärde, siis on meil ka hea võimalus näha, kuidas toit ja kohv valmib. Või siis ei valmi. Köögitoimkonnas on seal üks nooruke, aga väga rase tütarlaps, noor poiss, kelle osas me ei saa aru, kas tegemist on tütarlapse venna või tulevase lapse isaga ning olenevalt hommikust üks või kaks pisut vanemat naisterahvast. Ja nii me vaatame iga hommik, kuidas täieliku tööjõuüleküllusega on võimalik töötada absoluutselt ebaefektiivselt. Pliidi ääres tegutseb üks neist vanematest naisterahvastest. Vaatamata sellele, et igahommikuselt tellitakse temalt tõenäoliselt kümneid pannkooke, teeb ta nad siiski from scratch a la carte iga tellimuse jaoks eraldi (selle asemel, et segada kohe hommikul suurem kausitäis tainast). Sama on omletiga. Kui me tellime kaks omletti ja ainult täidis erineb, siis võiks ju korraga mõlema omleti munad lahti kloppida ja kahekaupa praadida. Kohv serveeritakse alati nii, et väike klaasike piima on eraldi kõrval. Ütlesin tütarlapsele, et ta võib mulle piima otse kohvi peale ära kallata (no pakist siis, et vähendada tööd või nii). Nüüd ta valab piima endiselt klaasikesse, kontrollib üle, et ma seda ikka kohvi peale tahan ja siis valab kohvi peale. Noormees on vastutav saiade röstimise ja shake'ide tegemise eest. Tütarlaps koostab lisaks ka arveid.

Kuna hotelli internet on endiselt selline nagu ta just on, siis veetsime suurema osa päevast erinevates kohvikutes kohvi juues :)

Õhtul läksime vahelduseks kohaliku itaallase juurde sööma. Spagetid olid head, pestot natuke vähevõitu, aga oliiviõli sai saiaga viimseni ära söödud :)