pühapäev, 11. jaanuar 2015

Free Willy! Save the seaweed!


Hommikul vaatasime Martini varvast, mille ta eelmisel päeval osavalt ära suutis nihestada ning millele ta hommikuks enam toetuda ei suutnud. Kuna Siquijor on tuntud ka kui Witches Island, siis arvasime, et enne moodsa meditsiini poole pöördumist konsulteerime mõne ravitsejaga. Nende kontsentratsioon pidi kõrgeim San Antonio kandis olema. Lasime tricycle'i tellida ning soovisime San Antoniosse sõita. Kui juht sai aru, mis asjus me sinna läheme, selgus, et tal sõber Marias on ka taimedega ravitseja. Kuna me San Antonios nagunii kedagi konkreetset ei teadnud, siis tundus "sõber Marias" sama hea valik :)

Kõigepealt käisime ühe naisterahva juurest läbi, kes varbast kõik mürgid välja puhus, kasutades selleks kõrt, klaaspurki, kivi ja vett. Seejärel sõitsime siis sõbra juurde Mariasse, kes varvast igatpidi õlitas ja väänas ja sikutas. Lisaks andis kaasa portsu lehti, millega õhtul kompressi teha.

Mul oli mingi lööve tekkinud üleöö. Määrasin omale Dr. Google abiga diagnoosi ja lugesin, et põhjuseks on kas stress (no mis stress mul rannas hammockis vedeledes olla saab?) või allergia, näiteks nikli vastu. See tundus tõenäolisem ja vaatasin kahtlustavalt kõiki restil olevaid lusikaid.

Õhtul otsustasime võimalikult palju külmikus olevaid varusid ära tarbida, sest homme on plaan Dumaguetesse liikuda. Passi järele ja arsti juurde. Kes kuhu. Seega olid meil õhtuks taas spagetid tomati-tšillikastmes, külmad pizzalõigud ja ananassi-banaani-mango-ingveri-kookose-kalamansishake.

Martin leidis ringiujuvad vetikad ning kuna mõned neist olid kaldal kuival ja elutud, siis otsustas, et need tuleb vette tagasi aidata :)

Ja terve õhtu ning öö oli elekter olemas!

Kommentaare ei ole: