Like, seriously?

Vedelesime hommikul terrassil, jõime kohvi, mina sõin puuviljasalatit ning arutasime, et poole kolmene praam on hea mõte. Saab rahulikult veel saarel lõunat süüa ning jõuab õhtuks Cebusse. Mõeldud, tegemata. Väljas oli pilves ning aeg-ajalt tibutas kergelt vihma. Ja siis läksid kõik meie plaanid vihmaveega merre, sest trepist lippas üles üks töötajatest ning teatas, et meil on hetkel taifuun ning ükski praam ei välju. Vaatasime natuke nõutult ringi, sest seda kerget seenevihma poleks ise osanud taifuuniks pidada.

Pakkisime siis kiirelt asjad ning läksime sadamasse, et juhul kui miskit väljub, saaksime peale. Miskit ei väljunud. Läksime sadama kõrval olevasse resorti, kus oli võimalik merel ja sadamal silma peal hoida. No, et kui praam tuleb. Praami endiselt ei tulnud. Resort on ka mage. Mingid jaapanlased tahavad ka mainlandile saada. Neil on lend varem kui mul. Neil on ka pakkumine paadile, 3000 peesot ülevedu. Aga kapten oli siiski öelnud, et ta merele ei lähe. Vahepeal sajab kerget seenekat ning aeg-ajalt on tuulisevõitu.

Otsustasime, et pimedas me ei taha ka ise väikese paadiga merele minna ning paneme äratuse kella neljaks. Juhul kui praamid siiski käima hakkavad, siis kell neli peaks üks Cebu poolt tulema hakkama, et siit siis kell 5 väljuda.

Vaatame ka Pagasa lehte, taifuun läheb Cebust suure kaarega mööda.