Hommikul ärgates kontrollisin esimese asjana, kas meie voodil ikka madrats ka oli. Tundus, et oli, kuigi ärgates oli tunne nagu oleks õhukese joogamati peal maganud.
Hiljem istusime oma hotelli aias ning sõime kõike head, mis vanemad Tartust kaasa panid - värskeid tomateid, suitsulõhet ning juustusaiu. Kuna Jurmalas on igal tänavanurgal ning ka nimetatud nurkade vahel Lavazza kohviautomaadid, siis tõin omale ka kuuma cappuccino. Peale hommikusööki kõndisime peatänavale, et kiitvaid hinnanguid saanud Madame Briošist paar kooki võtta. Kui Scott oli oma šokolaadiekleeri ning marjatartaletiga rahul, siis sedasama ei saanud mina paraku nende viletsa Napoleoni kohta öelda ning peale maadami juurest väljumist kõndisin joonelt üle tee Narva kohviku välimusega De Gustosse. Valisime Moskva saia wannabe (me siis ei teadnud, et ta ainult üritab Moskva saia mängida), sidrunipirukalõigu ning viilu kirsi-šokolaadikooki kaasa. Kõik supermaitsvad. Sõime enamuse veel enne randajõudmist ära.
Pealelõunal oli plaanis trip pealinna. Scottil oli eelmisest korrast meeles üks sääsemaal, mida ta kahetses, et ära ei ostnud. Lisaks kaunid vaated kirikutornist ning õhtusöök juba teada mereannirestoranis. Sõitsime Riiga ning võtsime suuna galeriisse. Sääsk oli alles, kuid peale hinna teadasaamist otsustasime, et pilt jääb siiski veel mõneks ajaks galeriisse. Järgmiseks oli plaanis minna kirikutorni, et nautida suviseid vaateid Riiale. Kirikuukse juures selgus, et esmaspäeviti tuleb vaateid mujalt otsida.
Liikusime Zivju Letesse, eelmisest korrast suurepärane toit ning teenindus veel meeles. Võtsime lõhe-tuunikala-kreveti tartari, vähisalati, ürdikattes tuunikala ning grillitud kaheksajala. Tuunikala oli oma parema elu juba ära elanud ning ürdid kajastusid vaid menüüs. Kõik muu oli väga maitsev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar