teisipäev, 18. august 2020

Baltikum ja valged liivad. Elamuslõuna ja gurmeetrip.

 










Täna hommikul plaanisime hotelli buffees süüa. Jalutasime entusiastlikult õue, kus igahommikuste lõhnade põhjal ootasime pannkoogivirnu nagu lapsepõlves. Valikus olid suvikõrvitsakotletid, keedumunad, suitsuvorsti, kurki-tomatit ja veel nipet-näpet. Leidsime, et see valik pole 2x8 eurot väärt ning kõndisime joonelt De Gustosse. Tellisin omale sõrnikud ning Scott võttis omleti peekoni ja juustuga. Superluks!

Õhtuks oli plaan Neringale ja Nidasse jõuda ning kuna päeval tahtsime Klaipeda vanalinnas jalutada, siis tundus hea mõte seal ka lõunat süüa. Hakkasin guugeldama, sest otsust, kus lõunat süüa, ei tehta teatavasti läbimõtlemata. Eriti sadamalinnas. Arvasin, et saan valida mõne peenema burksiputka ja pizzaresto vahel. Selgus, et top 5 hulgas on mingi peenemat sorti grillrestoran ja üks restoran, mis "ei suutvat oma stiili määrata". Otsustasime siis selle otsustusvõimetu resto kasuks. Parkisime kell kolm auto ära, panime maskid ette ning astusime sisse. Algul tundus vabade laudadega kitsas käes olevat, aga siis selgus, et majapidamise parim laud on täiesti vaba ning võtsime istet. Põhimõtteliselt otse klaasseinaga köögi kõrval. Scott unustas ennast menüüga tutvumise asemel hoopis köögis toimuvat jälgima. Lõpuks saime siiski ka valiku tehtud ning meie ette hakkasid jõudma parimad näited fine dine'ist: alustuseks tuunikala- ja lõhetartar seesamikastmega ning krõbedad korvikesed mango- ja krevetitäidisega, pearoogadeks vasikafilee kartuli-sellerivormi ning kukeseentega ja praetud valge kala tummise kastme ning herneste ja peekoniga. Desserdivalikus oli neil kolm kooki, valisime marjatartaleti ning šokolaadikreemikoogi kalamansitäidise ja pistaatsiabiskviidiga. Juba ainuüksi kokkade jälgimine oli poolt elamust väärt, rääkimata sellest, et kogu toit oli nii imeliselt presenteeritud ja maitses täiesti suurepäraselt. Lisaks üks paremaid teeninduskogemusi siin Liivimaa lähistel.

Jalutasime veel natuke vanalinnas nagu plaanitud ning sõitsime sadamasse. Väinaületus võttis viis minutit ning nagu tavaliselt tuli umbes kümnekonna kilomeetri pärast saaremaksuputka, kus keset suurt suve tuli sõiduautoga läbimise eest maksta 30 eurot (samal ajal sai terve 20-kohalise bussiga läbi vaid 20-eurose maksu eest). Oleks me oma reisi kolm päeva hilisemaks planeerinud, oleksime juba sügisese tasuga ning vaid 5 eurot vaesemana sealt edasi saanud. Veel 45 minutit ja olimegi oma hotelli ees. Enda teada olime broneerinud terrassiga toa ning varusime tee peal veel Lidlist head ja paremat, mida õhtul terrassil süüa, aga kohalejõudes selgus, et kui me soovime värskes õhus einet võtta, siis nad võivad meile parkla kõrvale laua ja toolid organiseerida. Me ei pidanud seda heaks plaaniks. Sõime toas.

Kommentaare ei ole: