Lennujaamas istus jooksujalatsites minu vastas lakk-kingades mees ning kõrval näomaskis asiaat. Ma saan aru, ega see õhk seal terminalis ongi kohutavalt saastunud. Loodetavasti saab ta kiiresti tagasi Hong Kongi või Shanghaisse.
Kui nägin lennukis seda, kuidas stjuuardil oli hoopis turvalisem turvavöö kui reisijatel, siis meenus, et esimest korda nägin SAS lennul seda, et esimese klassi reisijatel oli kolme punkti turvavöö. Ilmselt on nende rohkem maksvate klientide elu ja tervis olulisemad kui pööblil turistiklassis.
Eelmiseaastane ülimugav Airbus 350 ning täiesti uudne ovo-lacto vegetarian eine eredalt meeles, olin erakordselt nördinud kui lennata tuli vana 330-300 panniga ning taimetoit oli jälle täiesti vegan. Ei mingit juustu ega jogurtit. Isegi šokolaadi mitte. Magustoiduks oli õhtul mustikakõrrejook ilma perekond Lotteta (sama mustikamahla saab toidu kõrvale tellida piiramatutes kogustes) ninhg hommikul mustikakissell. Lisaks oli lennuk kui tuberkuloosidispanser, pool lennukitäit köhis ja läkastas terve öö.
Sellest, et paar kohta edasi teisel pool vahekäiku istub eestlane, oleks kurtki aru saanud. Noormeest, kes soovis temast mööda oma istmele saada, vaatas kõigepealt pika etteheitva pilguga, siis venis püsti ning kui noormees ärs oli istunud, loopis talle teki, padja ja kõrvaklapid sülle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar