pühapäev, 19. veebruar 2017

Mekongi juveel. Scrambled eggs.




Ilmselgelt pean ma oma oskust scrambled eggsi tellida, veel lihvima. Kuna mul oli hommikune lend, siis oli plaan hakata peale ärkamist lennujaama poole kõndima ning tee peal hommikust süüa. Vaatamata sellele, et eilne hommikusöögikoht pidi juba kell seitse näljaseid turiste kostitama, oli poole kaheksa ringis nii see kui ka kõik teised kohad kinni. Võtsin selle peale tuktuki ning sõitsin lennujaama. Otse väravate ees oli täiesti avatud toitlustusasutus, kus sai nii kohvi kui süüa. Tellisin magusa piimaga kohvi, näitasin neile köögis igaks juhuks õige purgi ka ette, sest ma polnud selle seitsmeaastase noormehe keeleoskuses väga veendunud. Menüüs olid veel praetud munad. Seletasin peakokale, et ma nii tahaks neid scrambled (kui kellelgi on mingi sobiv eestikeelne vaste scrambled eggs jaoks, siis ole mu külaline, sest munapuder ja munaroog ei ole päris need, mis taldrikul on enamasti) kujul. Näitasin käega õiged kloppimisliigutused ka ette. Aga ilmselgelt oleks pidanud köögis järelevalvet tegema, sest paari minuti pärast saabusid lauda kolm õlist nõretavat praemuna, sojakastmega üle valatud.

Terminalis olid kõikvõimalikud jahutussüsteemid ja puhurid sisse lülitatud, nii, et panin omale salli kaela ja fliisi selga. Natuke hakkas soojem. Rõhk sõnal natuke.

Kuala Lumpuris on teatavasti palav. Seega vahetasin Shahabi ja Riry juurde jõudes pikemalt mõtlemata riided lühikese seeliku ja maika vastu. Selgus, et sööma läheme Mid Valley kaubanduskeskusesse, sest noortel oli seal peale dinnerit veel mingi kinnisvaraüritus. Kuna ma kinnisvara ei plaani soetama hakata KLi, siis läksin selle asemel UniQlosse. Kaubanduskeskuses oli jahe, UniQlo saalis oli külm, UniQlo proovikabiinis oli jäine. Mul riideid proovides isegi käed värisesid.

Tundub, et Maybank hakkab Malaisias tegevust lõpetama, sest automaatide juures olid järjekorrad peaaegu naaberpanka välja ning iga klient võttis välja pakse rahapakke kõikide rahakotis olevate kaartidega.

Peale dinnerit oli plaanis karaoke ning kuigi lubati, et hiljemalt kell 11 ollakse kodus, sest järgmine on tööpäev, palusin ennast siiski vabandada, sest ma olin väsinud, tahtsin dushi alla ning järgmiseks päevaks mingi plaani teha. Pole vist vaja mainida, et karaokelised pool tundi peale südaööd jõudsid.

Kommentaare ei ole: