Kui ma öösel kell 3 üles ärkasin, panin mentaalse noodi kirja, et hommikul kontrollida, kas voodis madrats ka on või magan paljas puitvoodis. Hommikul selgus, et visuaalselt on madrats täitsa olemas.
Magasin sisse ja jooksmamineku asemel sõin terrassil hoopis dragonfruit'i. Seejärel tahtsin kohvi ning hommikusööki ning siirdusin esimesse silmahakanud sööklasse. Küsisin Lao kohvi kondenspiimaga. Ja scrambled mune. Kui kohvi osas tundus, et jõudsime üksmeelele, siis munaosa oli täiesti segane. Menüüs polnud ka, et oleks näidata saanud. Etlemine polnud abiks. Lõin siis käega, et ainult kohv. 10 minuti pärast jõudis lauda lahustuv kohv. Koorepulbripakiga. Aga kõigel on piirid ja viieminutilise selgitamise järel sai b*tch oma magusa piima ka.
Olin plaani võtnud vallutada moodne tempel, ehitatud 1987, asukohaga mäe otsas. Mäe otsa ma ka jõudsin, aga tempel oli suletud. Lugesin seal vaikuses raamatut ning selle ca tunni jooksul väljus Luang Prabangi pisikesest lennujaamast kolm lendu. Väga busy.
Teel sinna tegin katse vol. 2 hommikusöögiga. Seekord õnnestus saada scrambled eggs ning kohv ... värske piimaga. Aga parem ikka kui mitte midagi. Nimetatud toitlustusasutuse tualett oli kaks ühes - vetsus käies sai kohe ka jalad arieliga puhtaks. Pott jagas varjualust pesumasinaga, mille äravool oli mugavalt suunatud otse põrandale. Lubasin järgmine kordki läbi astuda kui jalad põhjalikumat puhastust vajavad.
Proovisin ka Lao massaaži ära. Pisike tütarlaps oli erakordselt tugev ning selgus, et Lao massaaž on suhteliselt näpistamisstiilis. Olen veendunud, et homme olen sinikaid täis.
Läksime night marketile kala sööma. Kala oli täidetud sidrunheinaga ning oli superhea. Samal ajal kui me sõime, kõndis ringi kilekotiga kohalik ning korjas sinna kotti kokku kõik kalaluud ja lihadest ülejäänud kondid, et need hiljem kodus puhtaks süüa...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar