Hea, et ma õhtul omale uue hotelli olin valinud. Hommikul ärkasid saksa lapsukesed kell pool seitse ja mitte mõlemad polnud rõõmsad ärkajad. Samal ajal kui see pooleaastane või nii lihtsalt nuttis, tegi viiene niisama lärmi. Ja röökis kempsust isale, et ta on valmis. Valmis! Valmis! Valmis! Isa haigutas (jah, nii õhukesed seinad olidki), aga kobis siiski kempsu. Ma seinale koputada ei julgend, et äkki ongi pabersirm ja käsi läheb läbi.
Käisin jooksmas. Joostes saab eriti aru, kui vähe siin jalakäijatele on mõeldud. Need vähesed jupid kõnniteed on pidevalt kas auke täis või parkivaid autosid. Või müügilette.
Läksin hommikust sööma. Praemunad ja baguette ja Lao kohv. Ma saan aru, et siin on ressurssidega kitsas käes, aga kui ikka muna praetakse ainult nii kaua, et tõsta kannataks, siis kasutagu seda vähestki aega ratsionaalselt ning praadigu mõlemalt poolt. Valasin vedela valge muna pealt ära ja sõin järelejäänud poole ära. Baguett oli kirde saia mõõtu ning kondenspiimaga kohv imemaitsev. Menüüs oli ka värske apelsinimahl. Hind 1 euro. Sama apelsinimahl ilma jää ja suhkruta 1.50.
Hotelli lähedalt saab teisele poole Mekongi üle bambussilla. Ülemarssimine maksab 60 senti. Ma oleks ka mõnest traditsioonilisemast võinud üle minna, aga ei paistnud lähikonnas ühtegi. Lõunasöögikohas tellisin riisi mereandidega. Pildil kuhi praetud riisi, garneeritud suurte krevettidega. Lauda jõudis mõistlik kogus riisi kummiks praetud kalmaari- või kaheksajala tükkidega. Otsustasin tagasi jalutada üle tasuta silla. Tasuta oli küll, aga jalakäijate osa mitte vähem ekstreemne. Tee peale jäi puuviljalett ja kuigi ma olin omale lubanud, et ma koorimata ja tükeldamata puuvilju ei osta, siis ilmselgelt ei saanud ma sellisest letist niisama mööduda. Võtsin mango ja draakonipuu vilja ja väikse kookose kohe joomiseks. Meil on suurest ja väiksest vist natuke erinev arusaam, sest see kogus, mis mulle sealt kilekotti valati, oli vähemalt liiter... Jõin seda terve tagasitee.
Vahepeal avastasin veel ühe vähepopulaarse templi, mis tegi mind ennast munkade silmis kohe populaarseks. Selgus, et nad ärkavad kell pool neli hommikul, et pool tunnikest palvetada. Siis paar tundi hiljem palvetavad veel ning kella kaheksast lähevad juba linna peale almust koguma.
Sõbrapäeva hommikul oli mu tänavanurgale üles rivistatud suurem kogus elusuurusi ja natuke väiksemaid karvaseid loomi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar