Sisenesime eile siis tunnelisse, mis kirjade kohaselt oli NY metroo. Kui see oleks ehitatud viimase 10 aasta jooksul, siis ma arvaks, et nad said inspiratsiooni 90ndate Narva maantee ühikatest ja Patarei vanglast. Aga väidetavalt olla see siiski vanem ning võrreldes 70ndatega nägevat praegu täitsa tiptop välja. Kes on käinud Patarei vanglas eksursioonil, on näinud ka vangikonge. Ning tunneks metroovangunisse sisendes kindlasti äratundmisrõõmu. Scott ei saanud täpselt aru, kuidas ma alati õige suuna metroo leidsin ja me õiges peatuses väljusime. Ega ma ise ka sellest eriti aru ei saa. Sest tulevikumuusika nagu elektroonilised tablood jmt pole NYC metroodesse veel jõudnud.
Kuna eile liikusime natuke plaanipäratult ringi, siis täna väljusime kindla sihiga silme ees. Vaadata Wall Streeti, pulli, leedi Libertyt, ületada Brooklyni sild, teha seejärel pealelõunanap ning minna siis tuledes linna pildistama ja Little Italysse sööma. Mõeldud, tehtud. Väljusime hotellist, selgus, et ülemine pool New Yorgist on udus ning võtsime suuna nagu plaanitud, Manhattani lõunatippu. Nägime pulli, läbi udu tõrvikuhoidjat, finantskeskust ning kulutasime pooltunni, et leida võimalus Brooklyni sillale saada. Sild oli väga äge ning Brooklynis sõime ka lõunat.
Peale karrisid tundus aeg pealelõunauinakuks sobiv olevat, aga mul eile õhtu värskelt meeles, siis otsustasin selle asemel hoopis Little Italy restoranide reviewsid lugeda. Valisin ühe välja, Scott helistas, et bron teha ning sai teada, et unusta ära, isegi walk in lauad on kinni ja bronnid on järjekorras. Kuna vahepeal oli kadunud pagas ka koera saba ületanud, tõime jääd ning panime Kozeli ja Musta Nunna külma. Ja jõime ära ka. Võtsime siiski suuna Benito One suunas, astusime sisse ning vastu kõiki ootusi suunati meid kohe akna alla kahesesse lauda. Me ei lasnud seda omale kaks korda öelda ning lasime veini lahti teha. Valisin ravioolide ja pasta vahel ning otsustasin pasta kasuks, sest ravioolisid tuuakse ju teadupärast vähe, aga ma olin näljane. Sellest pastakausitäiest, mis mu ette pandi, oleks ma nädal aega süüa saanud ja mõne väiksema Aafrika riigi ära toitnud. Vaatamata sellele, et ma kaks kolmandikku kausitäit tagasi saatsin, mainisin ma siiski nii möödaminnes Scottile, et ma ikka nii hea meelega prooviks ühe raviooli ka. Soov sai hetkega ettekandjale edastatud, kes lubas vaadata, kas saab mõnest tellitud portsust mulle ühe pihta panna ning tuli kolm minutit hiljem, alustassi peal üks raviool ja desserdikahvel :)
Tagasitulles metroo juurde, siis õhtul kojuminnes kõndisime trepil mööda noormehest, kes parajasti omale süstalt veeni lükkas.
Kuna eile liikusime natuke plaanipäratult ringi, siis täna väljusime kindla sihiga silme ees. Vaadata Wall Streeti, pulli, leedi Libertyt, ületada Brooklyni sild, teha seejärel pealelõunanap ning minna siis tuledes linna pildistama ja Little Italysse sööma. Mõeldud, tehtud. Väljusime hotellist, selgus, et ülemine pool New Yorgist on udus ning võtsime suuna nagu plaanitud, Manhattani lõunatippu. Nägime pulli, läbi udu tõrvikuhoidjat, finantskeskust ning kulutasime pooltunni, et leida võimalus Brooklyni sillale saada. Sild oli väga äge ning Brooklynis sõime ka lõunat.
Peale karrisid tundus aeg pealelõunauinakuks sobiv olevat, aga mul eile õhtu värskelt meeles, siis otsustasin selle asemel hoopis Little Italy restoranide reviewsid lugeda. Valisin ühe välja, Scott helistas, et bron teha ning sai teada, et unusta ära, isegi walk in lauad on kinni ja bronnid on järjekorras. Kuna vahepeal oli kadunud pagas ka koera saba ületanud, tõime jääd ning panime Kozeli ja Musta Nunna külma. Ja jõime ära ka. Võtsime siiski suuna Benito One suunas, astusime sisse ning vastu kõiki ootusi suunati meid kohe akna alla kahesesse lauda. Me ei lasnud seda omale kaks korda öelda ning lasime veini lahti teha. Valisin ravioolide ja pasta vahel ning otsustasin pasta kasuks, sest ravioolisid tuuakse ju teadupärast vähe, aga ma olin näljane. Sellest pastakausitäiest, mis mu ette pandi, oleks ma nädal aega süüa saanud ja mõne väiksema Aafrika riigi ära toitnud. Vaatamata sellele, et ma kaks kolmandikku kausitäit tagasi saatsin, mainisin ma siiski nii möödaminnes Scottile, et ma ikka nii hea meelega prooviks ühe raviooli ka. Soov sai hetkega ettekandjale edastatud, kes lubas vaadata, kas saab mõnest tellitud portsust mulle ühe pihta panna ning tuli kolm minutit hiljem, alustassi peal üks raviool ja desserdikahvel :)
Tagasitulles metroo juurde, siis õhtul kojuminnes kõndisime trepil mööda noormehest, kes parajasti omale süstalt veeni lükkas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar