Kuna nüüd oli ka top olemas, siis ei olnud enam mingit põhjust jooksmist edasi lükata. Kell 9 panin riidesse ning tegin ringi Ann Arboris. Veendusin, et oravaid on siin rohkem liikvel kui inimesi. Esimest korda siinviibitud aja jooksul oli ka lund sadama hakanud. Aga ilmselgelt, milleks minna jooksma eile, kui päike paistis kui saab minna ka täna, kui lund sajab.
Lõuna ajal käisime õlut degusteerimas ja glasuuritud brüsseli kapsaid söömas. Ühtlasi astusime sisse ka kirsikauplusse, kuna teatavasti on Michigan Ameerika kirsipeakond. Mul oli ju magnetit vaja. Müüja tundus pikemalt telefoni otsas olevat, mis meile sobis, sest maitsesime läbi kõik degusteerimiseks väljapandud moosid ja šokolaadi sees kirsid.
Astusime sisse ka mingisse Detroidi naha- ja kellakauplusse. Scott arvas, et kallid kellad neil seal, vaatas ühte 900-dollarilist. Kuna mina olin esimese kellana kätte võtnud 2.300-dollarilise, siis minu meelest see 900ne oli nagu poolmuidu saadud. Jäime müüjaga juttu ajama, selline noorem poiss. Kui kuulis, et ma Eestis, siis selgus, et ta on pool aastat mingi kunstikooli projekti raames Muhus elanud. Ja mõnda aega ka Portugalis ja Helsinkis.
Erinevalt New Yorgist õnnestus meil siin ennast pealelõunanäpist ka üles ajada ning õhtust sööma minna. Sõitsime naaberlinna ning sõime kõige maitsvamaid vähikevadrulle, toorest tuunikala, tortillasuppi ja praetud valget kala. Üks meist ka seakõhtu.
Lõuna ajal käisime õlut degusteerimas ja glasuuritud brüsseli kapsaid söömas. Ühtlasi astusime sisse ka kirsikauplusse, kuna teatavasti on Michigan Ameerika kirsipeakond. Mul oli ju magnetit vaja. Müüja tundus pikemalt telefoni otsas olevat, mis meile sobis, sest maitsesime läbi kõik degusteerimiseks väljapandud moosid ja šokolaadi sees kirsid.
Astusime sisse ka mingisse Detroidi naha- ja kellakauplusse. Scott arvas, et kallid kellad neil seal, vaatas ühte 900-dollarilist. Kuna mina olin esimese kellana kätte võtnud 2.300-dollarilise, siis minu meelest see 900ne oli nagu poolmuidu saadud. Jäime müüjaga juttu ajama, selline noorem poiss. Kui kuulis, et ma Eestis, siis selgus, et ta on pool aastat mingi kunstikooli projekti raames Muhus elanud. Ja mõnda aega ka Portugalis ja Helsinkis.
Erinevalt New Yorgist õnnestus meil siin ennast pealelõunanäpist ka üles ajada ning õhtust sööma minna. Sõitsime naaberlinna ning sõime kõige maitsvamaid vähikevadrulle, toorest tuunikala, tortillasuppi ja praetud valget kala. Üks meist ka seakõhtu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar