laupäev, 7. jaanuar 2017

Hindadest ja kliendideenindusest


Käisin täna üle pika aja Eestis täikal. Saksamaal ära harjunud, et mõne euro eest saab väga ägedaid riideid ning kui seal Desiguali kleidi eest 8 maksin, tundus see ülemaksmisena :) Samas sai sellest ka üks mu lemmikkleite, niiet ma röövellikku hinda lõpuks väga pahaks ei pannudki. Telliskivis oli täna ka üks Desiguali kleit. Lihtne, pikkade varrukatega. Vaatasin, et nii 10 euro eest võiks see ju olemas olla, hea kevad-sügisesel ajal kanda. Selgus, et hind 25. Pidasin paremaks, et müüja ise seda edasi kannab. Järgmises vahes vaatasin parajasti ühte jopet kui keegi küsis müüjalt käekoti hinda. 125 eurot. Ostuhuviline soovis täpsustada, et kas ta ikka kuulis õigesti. Jah, see on JU Michael Korsi originaal. Ma jope hinda ei hakanud küsimagi. Kas muidu on tõesti inimesi, kes panevad hommikul paar sajalist rahakotti, et TÄIKALE minna? Täikale, kus müüakse valdavalt kantud riideid, jalatseid ja aksessuaare?

Käisin Rimis, mis pole, erinevalt Prismast, minu kodupood. Noh, jäi tee peale ja mul oli ainult purki kikerherneid vaja. Selgus, et Rimis on tudish piip ning palju asju soodushinnaga. Ühtlasi täheldasin ka, et näiteks vähemalt kohupiim on Prismas tavahinnaga soodsam kui Rimis tudish piibu hinnaga.

Eile Prismas ei leidnud maisitärklist. Küll aga leidsin pikema otsimise peale ühe saalitöötaja. Küsisin, et kus neil tärklis on. "Ma ei tea." Hm. "Aga kust ma leian kellegi, kes teab?" "A ja ne znaaju".

Kommentaare ei ole: