Meil olid jällegi plaanid. Esiteks vara ärgata. Toimis. Ajavahe tõttu eurooplasel piece of cake. Hommikusöök. Veel ühekordset vahtplasti. Viisin Scottile kaneelirulli üles. Vahtplastist kausikeses.
Järgmine osa plaanist oli minna Guggenheimi muuseumi vaatama. Veel enne kui oma Times Square'ilt minema saime, olin ma sõnatu. Metroo, mis ette sõitis, ei olnudki Guantanamost ülejäänud vangide vedamise kong. Vagunid oli tavapäratult avarad ja puhtad. Ja see polnud veel kõik! Nagu Teleturus... Sest ka ülalinnas asuv metroopeatus jättis endiselt sõnatuks.
Meil oli vaja puuderdamisruume kasutada ning hea õnne peale astusime kohvikusse sisse. Kuna keegi otseselt teed ei tõkestanud, puuderdasime ninad ära ning kõndisime välja. Scott oli hämmastunud. Et kohvi ei pidanudki ostma. Eile oli meil kah sarnane vajadus, astusime Marriotti hotelli sisse ja küsisime, puhtalt hea õnne peale jälle, et kas võime tualetti kasutada. Selle peale suunati meid kuuendale korrusele. Scott oli ka siis hämmastunud. Ma nüüd ütlesin, et ma olin kah reedel Little Italys. Nimelt oli meil vaja üks kahekümnene lahti vahetada, sest me ei saanud muidu metroopileteid osta. Astusime ühte suvalisse kohvikusse sisse ja ma küsisin, et kas on võimalik üks kahekümnene kaheks kümneseks vahetada. Selgus, et pole. Ilma isegi kassaaparaati vaatamata. Ma olen siiani hämmastunud.
Aga Guggenheim üle vaadatud, kõndisime läbi Central Parki Hummus Place'i lõunat sööma. Napikas. Kui me jõudsime, olid kolm lauda hõivatud. Kui me toidud saabuma hakkasid, olid kõik lauad hõivatud. Aga hummus oli ülihea.
Peale seda tundus, et on veel aega ka Central Station üle vaadata ning tegime sealtkaudu kiire ringi. Kuigi tundub, et Scott oleks võinud vabalt ka tund aega hiljem lennujaama minema hakata, arvas ettevaatlik eurooplane, et nüüd on viimane aeg bussi istuda. Lennujaamas veendusin, et tõepoolest on olemas lennujaamasid, mis ei paku tasuta wifit. Küll aga pakkus United võimalust ülebronni tõttu minna järgmise lennuga ning saada 300 dollarit lennukrediiti. Ei tundunud ahvatlev ning lendasime nagu plaanis, Detroiti. Detroit oli veel udusem kui New York. Ann Arbor on ka udune, niiet peab mõni teine päev täpsemalt üle vaatama.
Järgmine osa plaanist oli minna Guggenheimi muuseumi vaatama. Veel enne kui oma Times Square'ilt minema saime, olin ma sõnatu. Metroo, mis ette sõitis, ei olnudki Guantanamost ülejäänud vangide vedamise kong. Vagunid oli tavapäratult avarad ja puhtad. Ja see polnud veel kõik! Nagu Teleturus... Sest ka ülalinnas asuv metroopeatus jättis endiselt sõnatuks.
Meil oli vaja puuderdamisruume kasutada ning hea õnne peale astusime kohvikusse sisse. Kuna keegi otseselt teed ei tõkestanud, puuderdasime ninad ära ning kõndisime välja. Scott oli hämmastunud. Et kohvi ei pidanudki ostma. Eile oli meil kah sarnane vajadus, astusime Marriotti hotelli sisse ja küsisime, puhtalt hea õnne peale jälle, et kas võime tualetti kasutada. Selle peale suunati meid kuuendale korrusele. Scott oli ka siis hämmastunud. Ma nüüd ütlesin, et ma olin kah reedel Little Italys. Nimelt oli meil vaja üks kahekümnene lahti vahetada, sest me ei saanud muidu metroopileteid osta. Astusime ühte suvalisse kohvikusse sisse ja ma küsisin, et kas on võimalik üks kahekümnene kaheks kümneseks vahetada. Selgus, et pole. Ilma isegi kassaaparaati vaatamata. Ma olen siiani hämmastunud.
Aga Guggenheim üle vaadatud, kõndisime läbi Central Parki Hummus Place'i lõunat sööma. Napikas. Kui me jõudsime, olid kolm lauda hõivatud. Kui me toidud saabuma hakkasid, olid kõik lauad hõivatud. Aga hummus oli ülihea.
Peale seda tundus, et on veel aega ka Central Station üle vaadata ning tegime sealtkaudu kiire ringi. Kuigi tundub, et Scott oleks võinud vabalt ka tund aega hiljem lennujaama minema hakata, arvas ettevaatlik eurooplane, et nüüd on viimane aeg bussi istuda. Lennujaamas veendusin, et tõepoolest on olemas lennujaamasid, mis ei paku tasuta wifit. Küll aga pakkus United võimalust ülebronni tõttu minna järgmise lennuga ning saada 300 dollarit lennukrediiti. Ei tundunud ahvatlev ning lendasime nagu plaanis, Detroiti. Detroit oli veel udusem kui New York. Ann Arbor on ka udune, niiet peab mõni teine päev täpsemalt üle vaatama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar