Filipiinidelt tulles tekitab Tai reklaamlause "Naeratuste maa" mõnevõrra segadust. Filipiinod on ülesõbralikud ning naeratavad alati. Alati. Siiralt. Ja ajavad juttu. Nendega võrreldes tunduvad tailased kohati lausa kurjad.
Ma olin eelmisel õhtul näinud meie hotellist mitte väga kaugel rotipraadimispanne. No ja selge ju, et sinna tuli tagasi minna hommikust sööma. Hea, et ma magadagi sain suurest heameelest eelseisva võimaluse üle taas rotisid süüa. Võtsin roti magusa piima ja suhkruga (eksole, aga suhkru pealeraputamine oli nende idee) ning kohvi magusa piimaga. Magus hommik, mis ma oskan öelda.
Hakkasime Tiger Cave templi suunas liikuma. Juht ütles hinnaks 100 bahti kahepeale, mis ongi tavahind ning üritas kohalejõudes selgitada, et hind oli 100 bahti ühele. Kõndisime minema.
Tiger Cave tempel asub mäe otsas ning sinna viib 1237 astet, mis asuvad täiesti vertikaalsel mäeküljel. Esimene mõte oli, et "No way!" Teine, et kuidas nad selle sinna ehitasid. Ja kolmas, et miks sinna? Loobusime vastuste otsimisest ja hakkasime ronima. Ca 200 peal tekkis tahtmine ringi keerata. Kusjuures, mitte seetõttu, et ei oleks jaksanud ronida, pigem hirmutas hilisem järsust trepist laskumine. Jätkasime. Ca 300 peal oli ahvikari, sealhulgas täiesti karvutu ahvibeebi. Veepudel tuli ära peita. Teel sain uued Tai sõbrad, kellega suhteliselt samas tempos liikusime ja kes oma maiustusi minuga jagasid. Jõudsime üles. Vaade oli nagu lubatud nii sõna otses kui kaudses mõttes hingemattev. Mäe tipus on suur kuldne buddha kuju ja rida väiksemaid, nii kuldseid kui värvilisi. Minu uued sõbrad tegid pilti minu päikeseprillide ja minuga. Läksime alla ja tegime tee peal veel ahvidest pilte.
All selgus, et tailased pole osanud käiku lükata äriideed "Külm puuviljamahl janusele turistile mäejalamil". Me tundsime sellest väga puudust.
Sõitsime seega linna ja läksime restorani puuviljakokteili jooma. Plaan oli juua vaid paar kokteili, aga menüüd vaadates ei suutnud toidule kuidagi vastu panna. Sõin pad thaid munas.
Peale tunnist ilu-und läksime uuesti välja, et linnas ringi vaadata, massaažis käia ja õhtust süüa. Võtsime juba eile väljavalitud kohas Tai massaaži. Ruum lõhnas tugevalt eukalüpti järele ja silmadele anti jahutav mask. Massaaž ise oli igati hea, aga lisaks nautisin terve selle aja ka eukalüpti. No tõeliselt mõnus oli. Eriti peale hommikust ja päevast trepirallit.
Õhtusöögiks vürtsikas Tom Yum ja ananassimahl. Toit on siin lihtsalt nii superhea, et kõik söödu väärib mainimist.
Ma olin eelmisel õhtul näinud meie hotellist mitte väga kaugel rotipraadimispanne. No ja selge ju, et sinna tuli tagasi minna hommikust sööma. Hea, et ma magadagi sain suurest heameelest eelseisva võimaluse üle taas rotisid süüa. Võtsin roti magusa piima ja suhkruga (eksole, aga suhkru pealeraputamine oli nende idee) ning kohvi magusa piimaga. Magus hommik, mis ma oskan öelda.
Hakkasime Tiger Cave templi suunas liikuma. Juht ütles hinnaks 100 bahti kahepeale, mis ongi tavahind ning üritas kohalejõudes selgitada, et hind oli 100 bahti ühele. Kõndisime minema.
Tiger Cave tempel asub mäe otsas ning sinna viib 1237 astet, mis asuvad täiesti vertikaalsel mäeküljel. Esimene mõte oli, et "No way!" Teine, et kuidas nad selle sinna ehitasid. Ja kolmas, et miks sinna? Loobusime vastuste otsimisest ja hakkasime ronima. Ca 200 peal tekkis tahtmine ringi keerata. Kusjuures, mitte seetõttu, et ei oleks jaksanud ronida, pigem hirmutas hilisem järsust trepist laskumine. Jätkasime. Ca 300 peal oli ahvikari, sealhulgas täiesti karvutu ahvibeebi. Veepudel tuli ära peita. Teel sain uued Tai sõbrad, kellega suhteliselt samas tempos liikusime ja kes oma maiustusi minuga jagasid. Jõudsime üles. Vaade oli nagu lubatud nii sõna otses kui kaudses mõttes hingemattev. Mäe tipus on suur kuldne buddha kuju ja rida väiksemaid, nii kuldseid kui värvilisi. Minu uued sõbrad tegid pilti minu päikeseprillide ja minuga. Läksime alla ja tegime tee peal veel ahvidest pilte.
All selgus, et tailased pole osanud käiku lükata äriideed "Külm puuviljamahl janusele turistile mäejalamil". Me tundsime sellest väga puudust.
Sõitsime seega linna ja läksime restorani puuviljakokteili jooma. Plaan oli juua vaid paar kokteili, aga menüüd vaadates ei suutnud toidule kuidagi vastu panna. Sõin pad thaid munas.
Peale tunnist ilu-und läksime uuesti välja, et linnas ringi vaadata, massaažis käia ja õhtust süüa. Võtsime juba eile väljavalitud kohas Tai massaaži. Ruum lõhnas tugevalt eukalüpti järele ja silmadele anti jahutav mask. Massaaž ise oli igati hea, aga lisaks nautisin terve selle aja ka eukalüpti. No tõeliselt mõnus oli. Eriti peale hommikust ja päevast trepirallit.
Õhtusöögiks vürtsikas Tom Yum ja ananassimahl. Toit on siin lihtsalt nii superhea, et kõik söödu väärib mainimist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar