Algne plaan oli täna siit saarelt Negrosele minna. Aga otsustasime oma siinviibimist pikendada. Meile meeldib see saar :)
Paar päeva tagasi olime ostnud kotitäie mune ning täna hommikul laenasime naabrite kööki (meie omas pole pliiti) ja praadisime munad omale hommikuks ära. Lisaks tavapärane vaagnatäis erinevaid puuvilju ja kohv. Ja see kõik juba igapäevaseks saanud merevaate taustal.
Nico läks mootorrattaga mägedesse ja meie Margega otsustasime 7 kilomeetrit Larenasse jalutada, et oma liikumisvajadust rahuldada ja puuviljavaru täiendada.
Esimese peatuse tegime Claytoni mootorrattalaenutuse vastas Breakpointis. Tahtsime mangomahla, aga pakkuda oli vaid porgandikokteili. See maitses ... noh, nagu porgandikokteil. Ostsime mangosid ja ananassi ja tagasi läksime tricycle'iga.
Lõunaks võtsin kohalikust restoranist pizzat (loe: küpsetist tomati, tuunikala ja natukese juustuga) ning üritasin massaaži kokku leppida. Ei õnnestunud. Massöör tegevat ettevalmistusi poja sünnipäevaks.
Õhtul panime klubiriided (loe: puhtad riided) selga ja tegime õhtumeigi (loe: kasutasime ripsmetušši) ning läksime Larenasse. Breakpointis olevat live-bänd ja üleüldse tavapärane reedene kõva pidu.
Olime teised, kes kohale jõudsid. Tellisime süüa ja istusime lauda. Kuna neil olid kõik kalad ja krevetid otsas, siis võtsin köögiviljad võis ja friikartulid. Köögiviljad olid külmutatud segust ja kastmepulbrist ja eriti halvad. Marge võttis sealiha riisi ja köögiviljadega. Tema paketti kuulus veel soft drink, tapeediliimi meenutav kanasupp ja karamellikook. Kõik toodi lauda korraga ning ruumi kokkuhoiu mõttes oli kook paigutatud praetaldrikule riisi ja köögiviljade vahele.
Lavale tuli bänd. Selle peale tellisime omale kiirelt õlle. Eeskava ei tundunud paljutõotav ega ka kergelt üleelatav. Kuna bänd pakkus välja ka soovilugude soovimise võimaluse, siis tegime neile omapoolse listi. Neljast loost esitati meile vaid ühte - I kissed a Girl. Ühtlasi tõmmati meile, two lovely ladies, ka kõikide vahepeal laekunud kohalike meeste tähelepanu. Teise seti lõpuks jõudis ka Nico kohale, ladus meid rattale ning viis resorti. Otsustasime oma sealviibimist veel ühe öö võrra pikendada.
Paar päeva tagasi olime ostnud kotitäie mune ning täna hommikul laenasime naabrite kööki (meie omas pole pliiti) ja praadisime munad omale hommikuks ära. Lisaks tavapärane vaagnatäis erinevaid puuvilju ja kohv. Ja see kõik juba igapäevaseks saanud merevaate taustal.
Nico läks mootorrattaga mägedesse ja meie Margega otsustasime 7 kilomeetrit Larenasse jalutada, et oma liikumisvajadust rahuldada ja puuviljavaru täiendada.
Esimese peatuse tegime Claytoni mootorrattalaenutuse vastas Breakpointis. Tahtsime mangomahla, aga pakkuda oli vaid porgandikokteili. See maitses ... noh, nagu porgandikokteil. Ostsime mangosid ja ananassi ja tagasi läksime tricycle'iga.
Lõunaks võtsin kohalikust restoranist pizzat (loe: küpsetist tomati, tuunikala ja natukese juustuga) ning üritasin massaaži kokku leppida. Ei õnnestunud. Massöör tegevat ettevalmistusi poja sünnipäevaks.
Õhtul panime klubiriided (loe: puhtad riided) selga ja tegime õhtumeigi (loe: kasutasime ripsmetušši) ning läksime Larenasse. Breakpointis olevat live-bänd ja üleüldse tavapärane reedene kõva pidu.
Olime teised, kes kohale jõudsid. Tellisime süüa ja istusime lauda. Kuna neil olid kõik kalad ja krevetid otsas, siis võtsin köögiviljad võis ja friikartulid. Köögiviljad olid külmutatud segust ja kastmepulbrist ja eriti halvad. Marge võttis sealiha riisi ja köögiviljadega. Tema paketti kuulus veel soft drink, tapeediliimi meenutav kanasupp ja karamellikook. Kõik toodi lauda korraga ning ruumi kokkuhoiu mõttes oli kook paigutatud praetaldrikule riisi ja köögiviljade vahele.
Lavale tuli bänd. Selle peale tellisime omale kiirelt õlle. Eeskava ei tundunud paljutõotav ega ka kergelt üleelatav. Kuna bänd pakkus välja ka soovilugude soovimise võimaluse, siis tegime neile omapoolse listi. Neljast loost esitati meile vaid ühte - I kissed a Girl. Ühtlasi tõmmati meile, two lovely ladies, ka kõikide vahepeal laekunud kohalike meeste tähelepanu. Teise seti lõpuks jõudis ka Nico kohale, ladus meid rattale ning viis resorti. Otsustasime oma sealviibimist veel ühe öö võrra pikendada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar