Kuna meil oli veel üht-teist Siquijoril soetatud söödavat järel, siis sõime hommikust toas ning läksime välja kohvi jooma.
Rentisime päevaks mootorratta, et sõita kaksikjärvede juurde. Kuna tee läks pikalt ja järsult ülesmäge, siis tegi Nico kaks ringi - esmalt viis üles Marge ja seejärel minu. Kasutasin ooteaega jalutamiseks ning vaadete nautimiseks - ümberringi võimsad mäed ning paiguti nende vahelt ka helesinine meri ning Cebu saar paistmas. Jalutamise ja ootamise plussiks oli ka see, et Nico oli vahepeal tee selgeks saanud ning minuga üles sõites enam ratast kurvis külili ei keeranud.
Kohalejõudes nägime mägede vahel ilusat rohelist järve. Kaksikuni jõudmiseks tuli ligi kilomeeter mööda järve äärt kõndida ja ronida. Ja hiljem tagasi ka. Pikutasime veel tunnikese järve kaldal ja hakkasime siis tagasi liikuma.
Nico läks Marget bussi peale sõidutama ja mina jäin natukeseks veel üles ootama. Kuna Nico arvas, et tal läheb ca tund, et uuesti üles jõuda, siis mingi aeg hakkasin talle vastu jalutama. Samuti allasõitvad tšehhid pakkusid küüti. Istusin tahaistmele ning mõtlesin alles siis, et kas ta ikka sõita oskab :) Kuna aga ühel nende seltskonnast läks ratas katki, siis jäid nad seda parandama ja ma liikusin jalgsi edasi. Kuni järgmine möödija küüti pakkus. Kuna seal oli kohalik roolis ja turist tagaistmel, siis istusin julgemalt peale. Varsti saime ka Nicoga kokku ning toimus järjekordne vahetus. Sõitsime alla, kuulsime sellesama elsaslase käest, kes mind teise lõigu sõidutas, et Stuttgardi lennujaamas oli turvateenistus streikinud ning nende väljalend seega ühe päeva hilinenud.
Sõitsime San Josesse tankima ning kuna Nicol oli kõht tühi, läksime kõrvalasuvasse karaoke-baar-sööklasse. Võtsime süüa, õlut ja Nico tellis ka kaks lugu. Viie peeso eest sai kaks korda laulda. Kuna kohalikud olid lauale ladunud 25 peesot, siis eelnevalt kuulasime ära veel nende 10 lugu. Neist nii mõnigi pühendati kohalike külameeste poolt mulle või Nicole. Nico valik oli Enjoy the Silence ja Eye of the Tiger. Videotõestus on olemas.
Olime omadega juba peaaegu Dumaguetes kui sattusime ööturule - natuke puuvilja ja palju kala. Võtsime mõned banaanid ja ühe greibi ning nägime siis imeilusaid tuunikalafileesid. Võtsime kaks suurt fileed, lasime ära grillida ja sõime kohapeal kohe ära ka. Paar grillitud kala võtsime ka Margele kaasa. Kui ma turul muide tualetti otsisin, siis meesterahvas, kes seda mulle näitas, vabandas turisti ees korduvalt tualeti mittepuhtuse pärast. Ma küll kinnitasin talle, et pole viga, aga ta vist päris veendunud selles siiski polnud. Olgem ausad, ma olen ka palju hullematesse vetsudesse sealkandis sattunud.
Õhtul jõime veel mereäärses baaris õlut ja jalutasime promenaadil.
Rentisime päevaks mootorratta, et sõita kaksikjärvede juurde. Kuna tee läks pikalt ja järsult ülesmäge, siis tegi Nico kaks ringi - esmalt viis üles Marge ja seejärel minu. Kasutasin ooteaega jalutamiseks ning vaadete nautimiseks - ümberringi võimsad mäed ning paiguti nende vahelt ka helesinine meri ning Cebu saar paistmas. Jalutamise ja ootamise plussiks oli ka see, et Nico oli vahepeal tee selgeks saanud ning minuga üles sõites enam ratast kurvis külili ei keeranud.
Kohalejõudes nägime mägede vahel ilusat rohelist järve. Kaksikuni jõudmiseks tuli ligi kilomeeter mööda järve äärt kõndida ja ronida. Ja hiljem tagasi ka. Pikutasime veel tunnikese järve kaldal ja hakkasime siis tagasi liikuma.
Nico läks Marget bussi peale sõidutama ja mina jäin natukeseks veel üles ootama. Kuna Nico arvas, et tal läheb ca tund, et uuesti üles jõuda, siis mingi aeg hakkasin talle vastu jalutama. Samuti allasõitvad tšehhid pakkusid küüti. Istusin tahaistmele ning mõtlesin alles siis, et kas ta ikka sõita oskab :) Kuna aga ühel nende seltskonnast läks ratas katki, siis jäid nad seda parandama ja ma liikusin jalgsi edasi. Kuni järgmine möödija küüti pakkus. Kuna seal oli kohalik roolis ja turist tagaistmel, siis istusin julgemalt peale. Varsti saime ka Nicoga kokku ning toimus järjekordne vahetus. Sõitsime alla, kuulsime sellesama elsaslase käest, kes mind teise lõigu sõidutas, et Stuttgardi lennujaamas oli turvateenistus streikinud ning nende väljalend seega ühe päeva hilinenud.
Sõitsime San Josesse tankima ning kuna Nicol oli kõht tühi, läksime kõrvalasuvasse karaoke-baar-sööklasse. Võtsime süüa, õlut ja Nico tellis ka kaks lugu. Viie peeso eest sai kaks korda laulda. Kuna kohalikud olid lauale ladunud 25 peesot, siis eelnevalt kuulasime ära veel nende 10 lugu. Neist nii mõnigi pühendati kohalike külameeste poolt mulle või Nicole. Nico valik oli Enjoy the Silence ja Eye of the Tiger. Videotõestus on olemas.
Olime omadega juba peaaegu Dumaguetes kui sattusime ööturule - natuke puuvilja ja palju kala. Võtsime mõned banaanid ja ühe greibi ning nägime siis imeilusaid tuunikalafileesid. Võtsime kaks suurt fileed, lasime ära grillida ja sõime kohapeal kohe ära ka. Paar grillitud kala võtsime ka Margele kaasa. Kui ma turul muide tualetti otsisin, siis meesterahvas, kes seda mulle näitas, vabandas turisti ees korduvalt tualeti mittepuhtuse pärast. Ma küll kinnitasin talle, et pole viga, aga ta vist päris veendunud selles siiski polnud. Olgem ausad, ma olen ka palju hullematesse vetsudesse sealkandis sattunud.
Õhtul jõime veel mereäärses baaris õlut ja jalutasime promenaadil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar