Vabariigi aastapäeva puhul tõusis Marge kell pool seitse. Mille peale ärkasime ka meie.
Läksime Margega uuele ringile linnaga tutvuma. Nico suundus immigratsiooniametisse ja muid elutähtsaid toimetusi tegema. Hommikused siirupiga pannkoogid olid täiendavalt kaunistatud ka paari kurgi- ja porgandiviiluga. Mangoshake oli senini üks paremaid ning kohv serveeriti piima, mitte koorepulbriga. Söögikoha tualett oli tehnikaime. Loputuskastil oli nupp, mis ei töötanud ja kang, mis töötas. Prill-laual oli täiendavalt nupulaud surve reguleerimiseks. Peale Marge vetsuskäiku oli ka selge, mille surve :) Nupust keerates oli nimelt võimalik ennast korralikult märjaks kasta.
Jalutasime promenaadi mööda hiinlaste kirikuni ning sealt edasi agulisse. Enam-vähem igas majas tegutses kauplus ning miljoni dollari vaadet merele ääristasid halli liivaga rand ning prügimäed. Keset küla oli järjekordne "Reading center", mida väsinud meesterahvad kasutasid magamiseks.
Läksime tagasi kesklinna ning üritasime turismiinfost infot saada. Ei õnnestunud. Flegmaatikust infotöötaja tüdines meist ära ja hakkas greipi sööma.
Vaatasime üle kiriku ja käisime turul. Ostsime friteeritud banaane, et saada teada, et tegemist polegi friteeritud banaaniga. Magus ja nätske riisiplönn oli hoopis ära friteeritud.
Otsisime sobivat massaažisalongi. Leppisime ühes lõbumaja meenutavas, värviliste vilkuvate tuledega muidu pimedas salongis aja kokku.
Saime Nicoga kokku ja jõime promenaadil ühe õlle.
Massaaži saime Margega kõrvuti boksidesse. Minu massöör oli tänuväärselt vaikne, aga kippus siiski Marge omaga vahepeal juttu ajama. Kuna Marge oma oli erakordselt jutukas, siis nii nad seal Margega meie edasise reisiplaani läbi arutasidki.
Peale massaaži saime taas promenaadil kokku ning läksime õhtust sööma. Ühtlasi panime paika järgmise päeva plaani ja logistika.
Läksime Margega uuele ringile linnaga tutvuma. Nico suundus immigratsiooniametisse ja muid elutähtsaid toimetusi tegema. Hommikused siirupiga pannkoogid olid täiendavalt kaunistatud ka paari kurgi- ja porgandiviiluga. Mangoshake oli senini üks paremaid ning kohv serveeriti piima, mitte koorepulbriga. Söögikoha tualett oli tehnikaime. Loputuskastil oli nupp, mis ei töötanud ja kang, mis töötas. Prill-laual oli täiendavalt nupulaud surve reguleerimiseks. Peale Marge vetsuskäiku oli ka selge, mille surve :) Nupust keerates oli nimelt võimalik ennast korralikult märjaks kasta.
Jalutasime promenaadi mööda hiinlaste kirikuni ning sealt edasi agulisse. Enam-vähem igas majas tegutses kauplus ning miljoni dollari vaadet merele ääristasid halli liivaga rand ning prügimäed. Keset küla oli järjekordne "Reading center", mida väsinud meesterahvad kasutasid magamiseks.
Läksime tagasi kesklinna ning üritasime turismiinfost infot saada. Ei õnnestunud. Flegmaatikust infotöötaja tüdines meist ära ja hakkas greipi sööma.
Vaatasime üle kiriku ja käisime turul. Ostsime friteeritud banaane, et saada teada, et tegemist polegi friteeritud banaaniga. Magus ja nätske riisiplönn oli hoopis ära friteeritud.
Otsisime sobivat massaažisalongi. Leppisime ühes lõbumaja meenutavas, värviliste vilkuvate tuledega muidu pimedas salongis aja kokku.
Saime Nicoga kokku ja jõime promenaadil ühe õlle.
Massaaži saime Margega kõrvuti boksidesse. Minu massöör oli tänuväärselt vaikne, aga kippus siiski Marge omaga vahepeal juttu ajama. Kuna Marge oma oli erakordselt jutukas, siis nii nad seal Margega meie edasise reisiplaani läbi arutasidki.
Peale massaaži saime taas promenaadil kokku ning läksime õhtust sööma. Ühtlasi panime paika järgmise päeva plaani ja logistika.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar