Käisime nädalavahetusel naaberosariigis. Aga enne kui ma pikemalt meie päevakaval peatun, on mul vaja kahe asja üle kurta. Ma olen juba maininud, et siin riigis ei ole tekikotid veel revolutsiooni teinud, aga mina ei ole endiselt suutnud ära harjuda sellega, et mul on öösiti peal mitu kihti asju, mis siis pidevalt igaüks eri suunas ajama tahavad panna. Külge keerates kohendan alati ka linaserva uuesti teki peale, sest mulle, noh, meeldib magada nii, et keha vastas on ainult lina, mitte tekk või teine tekk. Kodus saab veel hakkama, aga hotellides ajab see asi mind alati eriti endast õue. Seal pannakse küll puhtad linad (vähemalt seda ma usun), aga keegi ei pese ju tekke iga külastaja järel. Eile avastasin, et tekki oli enne mind kasutanud naisterahvas, kes seal ööbis oma punaste pühade ajal. Keerasin selle peale kütte üles ning viskasin teki üldse voodi pealt ära. Ja sellega jõudsin ka teise teemani, mis mind ärritab. Või noh, unetuid öid tekitab. Ka keskküte ei ole siia maale jõudnud. Kõikides hotellides, kus me siin ööbinud oleme, on puhurilaadne küttekeha olnud. Valid omale sobiva temperatuuri ja masin hakkab uhama. Ja ühtasi õhku kuivatama, mis mul nina kinni paneb. Ja õhku puhub ka sama valjult kui Airbus 350 take offi ajal. No kuidas nii magada saab? Kiire vastus, et ei saagi.
Aga nüüd Toledo juurde. Jõudsime varasel pealelõunal kohale ning läksime kohe klaasimuuseumi. Selgus, et jõudsime minutipealt õigel ajal, sest kell üks algas klaasvaasipuhumise demo. Vaatasime tunni jooksul, kuidas vedelast klaasist sai kaunis vaas ning saime teada, et vaasi jahtumisaeg on ca 16 tundi, peale mida on võimalik see 125 dollari eest soetada. Nii ilus see meile ka ei tundunud. Käisime veel kohaliku suurima klaasivabriku outletis, pettusime täielikult (seal oli, näiteks müügil kuueosaline veinipudeli ja -klaaside komplekt, mis koosnes neljast klaasist, ühest pudelist ja ühest pudelikorgist, väga kummaline, et nad karpi komplekti hulka ei arvestanud) ning sõitsime hotelli. Kui olime juba viimased viis minutit ainult industriaalpiirkonda läbinud, küsisin Scotilt, et kuhu ta täpsemalt meile majutuse pani. Selgus, et džentelmenide klubi kõrvale. Läheduses oli veel erinevaid "täiskasvanute poode" jmt. Scott vaatas toas ringi ning arvas, et äkki tuleksime koju ööbima ning läheks hommikul tagasi huviväärsustega tutvuma. Aasias karastunud ida-eurooplane ei arvanud sellest suurt midagi. Läksime hoopis sööma. Valisime Nelja Hobusemehe dineri ning sõime burksi (Scott), friikaid ja mozzarellapulki. Jalutasime natuke linna peal, aga kuna oli kohutavalt külm, siis varsti jalutasime autoga edasi. Kuna ma juba nii kella viiest alates ei jõudnud ära haigutada, leidsime lõpuks ka ühe kohviku, mida ei pandud kell kolm pealelõunal kinni ning jõime seal kohvi.
Ja siis tuli see voodi juba mainitud tekikotitu teki ning puhuriga. Panime teleka kõvemaks, et korvpalli kommentaare kuuleks. Ja veel üks tähelepanek - voodid on siin riigis kõrgemad kui kuskil mujal. Ja selles hotellis eriti kõrge, ulatudes mul vähemalt 30 cm üle põlve. Igal juhul järgnes sellele kõigele suhteliselt magamata öö.
Hommikul läks üks meist, kes toidu osas nii valiv pole, alla sööma ja kohvi tooma. Valikus olid tavapärased saiad, kukkel vorstikastmega, lahjad jogurtid ja magusad hommikuhelbed. Võtsin natuke neid viimaseid, et kuni brunchini vastu pidada ning siirdusin koos kohviga tuppa tagasi. Kiitsin ennast mõttes, et mul meeles oli oma kohvi termoskruus kaasa võtta.
Tegime ringi ajaloolises piirkonnas, mis oli märksa haledam kui näiteks Detroidis ning läksime Musta Lohe Kohvikusse (Black Kite Coffee) hommikust sööma. Pannkoogid olid head, aga ma oleks 10-dollarilise kahe pannkoogi asemel 5 dollari eest ühte eelistanud. Portsude suurused on muidugi minu isiklik maitse-eelistus, sest vaadates kohalike päästerõngaid, neid sellised küsimused ei vaeva. Sõitsime veel linnas ringi ning läksime randa. Olin kaardi pealt vaadanud, et kõrvuti on kaks randa, teine neist looduslähedase nimega lambarand. Selgus, et sellel teisel oli tõkkepuu ees ja ei mingit suvitamist. Sõitsime läbi etnilise linnaosa (Scott kahtlustas, et sellelt teavitavalt sildilt tuleb ridade vahelt välja lugeda, et tegemist on getoga) tagasi kesklinna, vaatasime veel natuke ringi ning tulime koju tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar