Kontrastide maa

Nepal on meeletute kontrastide maa. Siin on yhed koige sobralikumad ja abivalmivad inimesed ning samas yritatakse turistilt votta nii palju kui votta annab. Siin on kallid hotellid tolmukorraga kaetud, sest nende juurde viib vaid tolmav kruusatee. Siin on klaasfassaadid ja autofirmade esindussalongid kohalike hurtsikute vahel. Imeilus loodus ja polvini prygimaed tanavatel. See on yks maailma suurimate veevarudega riik (nii vaitis silt lennujaamas), samas elab pealinn suurema osa oopaevast generaatorite peal, sest elektrit on vaid loetud arv tunde paevas.

Sellest, kuidas taanlastele nende endine kursavend siin koik "ara korraldas", ma juba kirjutasin. Aga nyyd siis abivalmis inimeste juurde :) Tana hommikul kaisin Wild Earth poes. Google vaitis, et sinna on ca 6 km ja et ma peaksin olema voimeline selle yhe tunni ja kuue minutiga labima. Kujutasin omale ette idyllilist aarelinna jalutuskaiku, kus teed aaristavad kohalike elamised, paar kitse, moned poekesed, kuivav pesu, paar soogikohta ja Radissoni hotell (viimast vaitis taas Google). Tegelikkuses oli tee yks suur ehitusplats. Ehitati ja remonditi maju ning vist ka konniteed, sest see oli taies pikkuses yles kaevatud ning liikuda tuli mooda liiva- ja kivihunnikuid. Tee aarde jaid ka soogikohad, yks ahvatlevam kui teine. Aga no pole ju normaalne iga louna 20-30 minutit marssida, et jouda newari toidukohta, kus pole ei menyyd ega pakuta ka valikut vahemereaarselt toidulaualt. Ja nii hea oli liikuda - mitte keegi ei yritanud mulle midagi myya  ega pakkunud pidevalt parimat hinda. Ja kui veel detailidesse laskuda, siis hiljem pidin keset soogikohta taitsa jupp aega noutult seisma (sest ma ei teadnud, mis seal pottides keeb), enne kui keegi mulle yldse tahelepanu pooras. Igal juhul joudsin mingi hetk juba oigesse piirkonda, aga ei suutnud WE kontorit leida. Yhel vaiksemal tanaval kysisin taas yhe naisterahva kaest teed, aga ta ei osanud aidata. Soovitas suure tee peale tagasi minna ja jargmist tanavaotsa katsetada. Kui ma siis suurele teele tagasi joudsin (nii paarsada meetrit), joudis seesama naine ka mulle jarele ning ytles, et ta just nagi natuke kaugemal seda kohta, mida ma otsin. Ta jooksis mitusada meetrit tagasi, et mind siiski oigesse kohta juhatada...

Kuna poes kaardiga maksta ei saanud, pakkus poiss valja, et paneb mu tellimuse hiljem kokku ja toob ohtul hotelli ara. Kui ta siis asjad kohale toi, luges raha yle ja andis mulle ymardatud osa tagasi...

Samuti nagu Singapuris ja KL-s, ehitatakse ka Kathmandus igal pool. Ehitatakse uusi maju ning olemasolevaid korgemaks. Hurtsikute vahele kerkivad klaasfassaadid. Tellingutes maju on tunduvalt rohkem kui tellinguteta maju. Mooduja turvalisus on mooduja enda asi. Ehitus on ylejaanud liiklusest eraldatud vaid yksikute siltidega: "Drive slow. Work in progress."

Pealelounal joudsin mingil pohjusel turule. Hernekilo maksis 45 senti. Mooda kitsast tanavat turult ara minnes oli voimalus naha ka tagahoovidesse ja elutubadesse. Ukseavad olid nii madalad, et isegi nepid ise peavad kummarduma. Tavanale avatud elamistes, kus tanavapool midagi myydi, tehti tagapool keset tuba lahtist loket.

Kohalike soogikohtades saab kausikese karrit 10 sendiga, taldrikutaie momosid 55 sendiga, suussulavaid maiustusi 10-25 sendiga. Vesi tuuakse lauda tasuta. Hommikul olin sunnitud pannkooki sooma, sest kui elektrit pole, siis lassit ei saa. Nyyd kysisin igaks juhuks jarele, et mis kell homme elekter on, siis yritaks oma hommikusoogi selleks ajaks sattida. Poiss vaatas graafikut ja ytles, et kell 9 peaks jalle tulema. No loodame :)