Eat, drink & have fun

Jõudsime Balile. Jagasime sakslasega tema ettepanekul taksot, kus tema maksis poole ja meie kahepeale ka poole. Ida-eurooplastele see diil sobis :)

Siinsed homestay’d on väga armsad – suured sisehoovid täis bungalow’sid, katusealuseid ja erinevatele jumalatele pühendatud altareid. Meie bungalow’l on suur terrass, kuhu meile hommikusöök serveeritakse. Ühes õue peal olevas lahtises varjualuses on vaip ja suure ekraaniga telekas. Ringi lippavad jänes ja mingi väike toakoer. Tsikaadid ja linnud laulavad. Väga zen.

Üritame jääda viisakaks (loe: ignorantseks, sest see on parim, mida me suudame) kõikide müüjate ja taksojuhtidega, kuigi see on kohati väga keeruline. Loeme ühest zenini ja tagasi. Mis müügitaktika see selline on, kus mulle iga kord kui ma midagi vaatama hakkan, kohe ligi tormatakse ja „Yes, look“ hõigatakse? Või nimetatakse ese, mille ma kätte võtan: „Yes, bracelet“, „Yes, vanilla“. Isegi loll turist saab üldiselt aru, millega on tegemist, ilma, et talle peaks seda üle kordama.

Sööme endiselt palju puuvilju – banaane, rambutane, snake fruiti, papaiat, mangostane.

Peale kohalejõudmist üritasime leida söögikohta, aga mõistliku jalutuskäigu kaugusel pole ühtegi tänavatoidukohta. Küll aga on tohutult kõiksuguseid rahvusvahelist menüüd pakkuvaid turistikaid, kus üks praad maksab sama palju kui me tavaliselt kahe päeva jooksul toidu peale kulutame. Lõpuks leiame sobiva koha ja sööme gado-gadot.

Pealelõunal jalutame riisipõldude vahel ja õhtul sööme oma terrassil puuvilju.