Raamatukuu september 2011

Anna-Maria Penu - Kes kardab Aafrikat?
Leonora Peets - Maroko taeva all
Ester Laansalu - Minu Kreeka
Karl Pilkington - Happyslapped by a Jellyfish
Roy Strider - Punane ja must

Smurfid

The Smurfs, režissöör Raja Gosnell

Kuna mina lapsena nägin vaid väga üksikuid osi Smurfidest ja neidki soome keeles, millest ma lõuna-eestlasena midagi aru ei saanud, siis minul Smurfidega seoses sooje lapsepõlvemälestusi ei olnud, mida filmil rikkuda õnnestuks. Sellega on tihtipeale põhjendatud oma negatiivset suhtumist filmi, et "pole üldse seesama multikas, mida ma lapsepõlvest mäletan".

Minu meelest oli täitsa lahe film ja läheks isegi komöödiana täitsa arvesse.

Kes kardab Aafrikat?

Anna-Maria Penu "Kes kardab Aafrikat?"

Peale Penu esimese raamatu "Minu Hispaania" lugemist oli tema Aafrika-raamat täielik üllatus ja seda positiivses mõttes. Raamat oli kirjutatud ladusalt, kõik peatükid moodustasid ühtse raamatu ja kuna ma Aafrika kohta olen pigem vähem lugenud, siis minu jaoks oli ka sisuliselt huvitav.

Kas raamatu teisele osale võiks autorist valida foto, kus tal ka riided seljas on? :)

Maroko taeva all

Leonora Peets - Maroko taeva all

1930 kolisid Leonora ja Rudolf Peets Marrakeshi ning jäid sinna 45 aastaks. Suurem osa raamatus olevatest lugudest leidis aset 30ndatel, mõned ka hilisematel aastatel. Seega saab hea ülevaate Maroko kultuurist, tavadest ja inimestest just 30ndatel. Kuivõrd Rudolf Peets töötas arstina ning puutus seega kokku eelkõige kohalikega, olid neile avatud paljud marokolaste kodud, mis tavaturistile, nii lühema- kui pikemaaegsetele suletuks jäid. Nad osalesid tähtpäevadel, pidustustel, elasid kaasa oma sõprade rõõmudele ja kurbusele. Aeg-ajalt jäid neile mõned asjad ka mõistetamatuks.

Mulle meeldis, kuidas elu Marokos oli kirja pandud läbi erinevate inimeste, nende elude, nende lugude.

Minu Kreeka

Ester Laansalu - Minu Kreeka

Üle pika aja üks Minu-sarja raamat, mis mulle täitsa meeldis. Raamat oli ühtlaselt kirjutatud, peatükkide puhul ei tekkinud seda tavalist tunnet, et mõni "kohustuslik osa" on jõuga sisse pressitud. Eelkõige kirjeldaski autor Kreekat just läbi sealsete inimeste ning nii said läbi võetud erinevad tavad, harjumused, toidud, saarestik ja muu.

Natuke võõrkehana tundus kohe raamatu alguses olnud peatükk Kreeka haiglast. Kummaline oli seda kohe enam-vähem sissejuhatuseks lugeda ning ka hiljem jäi see meelde kui täiesti vales kohas olev.

Ühtlasi tahaks toimetaja tähelepanu juhtida asjaolule, et hea tava on võõrkeelsed nimetused ära tõlkida, kui neile eestikeelne vaste olemas on. Näiteks pakuksin, et bakaliaros võib olla tursk.

Sidrunimaitseline õunakook

Mõnusalt krõbeda põhjaga pähkline ja sügisene õunakook, kus õuntele lisab hapukust lemon curd ja eksootilisust kookospiim.

Põhja jaoks läheb vaja:
185 grammi jahu (mina võtsin pool riisijahu, veerand tatrajahu ja veerand rukkijahu)
100 grammi võid
1 munakollane
paar spl külma vett

Täidise jaoks läheb vaja:
3-4 suuremat õuna
3 spl sidrunivõiet
3 spl pähklitükkidega maapähklivõid
1 spl kookospiimapulbrit
4-5 spl suhkrut
paar spl hakitud pähkleid

Sega põhja ained taignaks, suru vormi ning pane ca pooleks tunniks külmkappi.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Eemalda õuntelt südamed ning viiluta sektoriteks. Sega sidrunivõie kookospiimapulbriga.

Pane põhi eelsoojendatud ahju ning küpseta ca 15 minutit. Kata seejärel põhi esmalt maapähklivõiga, seejärel sidruni-kookosevõidega ning õunaviiludega. Raputa peale suhkrut ning hakitud pähkleid. Kata vorm fooliumiga ning küpseta 185 kraadi juures 25 minutit. Eemalda foolium ning küpseta 200 kraadi juures kuni õunad on läbi küpsenud ning kergelt pruunikad, ca 15 minutit.

Kirju sügis

Tellitud, müüdud, kingituseks :) Ülejäänud uued ehted on poes.

Apelsinilassi

Ja lassidega jätkan :) Apelsinilassi maitses täpselt nii nagu ma seda ka Nepalist mäletan.

Vaja läheb:
1 apelsin
3 dl vett
1 dl suhkrut
1 kaneelipulk (soovi korral)
klaasitäis jogurtit või keefiri
2 kardemonikupart
pisut safranit


Keeda veest, apelsinimahlast ja suhkrust siirup (soovi korral lisa siirupisse ka kaneelipulk) ning lase sel jahtuda. Koori kardemon ning purusta seemned uhmris. Sega jogurt või keefir, kardemon ja safran korralikult läbi ning lisa juurde soovitud kogus apelsinisiirupit. Kui siirupit jääb üle, saad seda järgmise apelsinilassi või portugali kreemikoogikeste tegemiseni külmkapis hoida :)

Retsept taas nami-namist.

Kardemonilassi

Minu kardemoniarmastusest teavad vist kõik, kes mu kööki sattunud on :) On väga vähe toite ja jooke, kuhu ma seda valmis sokutama poleks... Aga alles täna avastasin, et lisaks mangolassile on võimalik lihtsate vahenditega teha veel mitut lassit. Näiteks kardemonilassit, mida juues satub aeg-ajalt ka mõni suurem kardemoniseeme hamba alla :)

Vaja läheb:
klaasitäis keefiri või maitsestamata jogurtit
1 tl suhkrut või 1 tl mett või 1 spl vahtrasiirupit
2 kardemonikupart

Koori kardemon ning purusta seemned uhmris. Sega kõik ained omavahel ning kui võimalik, lase ca pool tundi enne serveerimist külmkapis jahtuda ja maitsestuda.

Retsepti võtsin nami-namist.

Happyslapped by a Jellyfish

Karl Pilkington - Happyslapped by a Jellyfish

Järjekordne raamat sarjast "Lõbusat reisikirjandust". Seekord 30-ndate alguses olevalt mehelt, kes tegelikult reisida ei armastagi, aga keda tema elukaaslane pidevalt kuhugi veab :)

Raamat on meeleolukalt kirjutatud ning sisaldab ka rohkelt pilte, koomikseid ja reisifotosid.

Dal Bhat

Ma ei kujuta ette, miks ma pidasin Nepalis vajalikuks alati kana süüa kui nende rahvusroog dal bhat (läätsed riisiga) on oma lihtsuses ülimalt maitsev. Ka Eestis ei osanud ma riisi enne hinnata kui leidsin võimaluse omale kvaliteetse ja maitsva riisi tellimiseks ning õppisin seda korralikult ka keetma ja aurutama.

Vaja läheb:
100 ml riisi
100 ml punast läätse
2 tomatit
pool sibulat
1 küüslauguküüs
pool tl vürtskööment
natuke soola
soovi korral tšillit
vett
õli

Leota riisi kaks tundi ning keeda seejärel pehmeks. Pane läätsed keema Püreesta tomatid. Haki sibul ja küüslauk ning pruunista kergelt õlis. Vala hulka püreestatud tomat ning maitsesta soola, vürtsköömne ja tšilliga. Lase kastmel natuke paksemaks keeda, seejärel kurna läätsed ning lisa need tomatisegu hulka. Hauta kuni läätsed on pehmed, vajadusel lisa vahepeal pisut vett.

Serveeri riis ja läätsed kas eraldi kaussides või ühel taldrikul.

Punane ja must

Roy Strider - Punane ja must

Mulle meeldib Roy Strider, nii tema kirjastiil kui ka seisukohad ja teemad. Nautisin mõned aastad tagasi nii Himaalaja juttude kui ka Minu Mongoolia lugemist. Ning nüüd siis kolumnikogu Punane ja must. Vaatamata sellele, et paljusid kolumne olin ma meediast juba lugenud ning mõned olid (natuke pikemalt) kirjas Himaalaja juttudes, oli neid siiski värskendav jälle üle lugeda. Kirjutab ta ju teemadel, mis Eestis paraku lahendust leidvat ei tundu ning samuti leidis pikemalt käsitlemist Tiibeti temaatika.

Ainus, milles meie seisukohad lahku läksid, oli venelaste integratsioonivõimalused ja -vahendid Eestis.

Täidetud õunad

Iga sügis saab tehtud terve rida uusi ning ammuläbiproovitud ning heakskiidetud õunakooke. Lisaks neile lisandub nimekirja tavaliselt ka mõni uus ahjuõunaversioon. Nii ka see aasta :) Aprikoosi-pistaatsiatäidisega ahjuõunad Jamie 30 minuti roogadest.

Vaja läheb:
4 õuna
1 muna
100 gr pruuni suhkrut
100 gr kuivatatud aprikoose
100 gr pistaatsiapähkleid või mandleid või nende segu
soovi korral rõõska koort serveerimiseks

Uurista õuntel südamed välja ning tee ümber iga õuna keskpaiga noaga kerge sisselõige. Purusta ja sega blenderis suhkur, muna, aprikoosid ja mandlid-pähklid. Suru saadud segu mõlemalt poolt korralikult õunte sisse. Tõsta õunad vormi ning küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures ca pool tundi (vastavalt õuna suurusele ja sordile vajadusel ka rohkem või vähem). Vahetult enne väljavõtmist võid ahju mõneks minutiks ka grilli peale panna, et täidis mõnusalt karamelliseks küpseks.

Serveeri soojalt või jahtunult ja soovi korral rõõsa koorega.

Karamelline kaalikas kardemoniga

Lappasin eile õhtul Vahemere maade kokaraamatut ja Lähis-Ida alt jäi silma pealkiri karamellistatud porgandid kardemoniga. Mulle meenusid ema ja vanaema tehtud karamellised kaalikad, mida ma nii lapsena kui ka hiljem väga armastasin. Tegemist on karamellistatud suhkrus praetud kaalikaviiludega, mis maitsevad lihtsalt imeliselt. Otsustasin, et kuna külmkapis on üks kaalikas ootel, siis täna õhtuks on karamelline kaalikas kardemoniga. Kui ma aga õhtul kokaraamatu ette võtsin, et kontrollida, kas peale suhkru ja kardemoni sinna veel midagi sisse läheb, selgus ootamatult, et ma oleksin õhtul pidanud ikka retsepti ka vaatama :) Lisaks eelpoolmainitud koostisainetele oli nimekirjas veel piim, või, jahu ja sidrun. Nii, et ei saa midagi öelda, et vaid eestlased armastavad oma jahutoite :)

Vaja läheb:
pool kilo riivitud kaalikat või porgandit
150 grammi suhkrut
500 ml piima
0,25 tl jahvatatud kardemoni
2 tl riivitud sidrunikoort
2 sl võid
2 sl nisujahu

Kuumuta porgandit/kaalikat, suhkrut, piima, kardemoni ja sidrunikoort potis ca 10 minutit kuni juurvili on pehme. Kurna segu, kuid jäta vedelik alles. Sulata puhtas potis või ning pruunista selles kergelt jahu. Sega juurde juurvili ning hauta ca 5 minutit. Sega hulka vedelik ja hauta veel 5 minutit. Serveeri kuumalt näiteks liha juurde.

Araabiapärane saiapuding

Minu viimase aja lemmikud tulevad suuremalt jaolt Vahemere erinevatelt kallastelt. Antud saiapuding valmib kiirelt ning on tõeliselt mõnus pehme, kreemine ja pähkline dessert tööpäeva õhtusse või laupäevahommikuse kohvi kõrvale.

Vaja läheb (täpsed kogused sõltuvad vormi(de) suurusest:
filotainast, croissanti, maisihelbeid või nende segu
väike peotäis purustatud pähkleid (näiteks metsapähkel või pistaatsia) ja mandleid
rosinaid
piima
munakollane
suhkrut
võid

Kui kasutad filotainast, voldi väikesed tükid kergelt kokku ning küpseta kuldpruuniks. Lõika croissant väiksemateks tükkideks. Mina kasutasin ca 15-cm läbimõõduga vormi ning võtsin ühe croissanti ja peotäie küpsetatud filotaignatükke.

Määri vorm võiga ning kata põhi poolega saiast. Seejärel pane sinna peale pool pähklitest ja rosinatest ning kõige peale teine pool saiast. Sega piim suhkruga (võid kasutada nii pruuni kui tuhksuhkrut) ning kuumuta kuni suhkur on sulanud. Lase hetk jahtuda ning vala kiirelt segades munkollase peale. Sega korralikult läbi, vala sisse ülejäänud pähklid ja rosinad ning küpseta 175C juures ca 15 minutit.

Retsepti võtsin Beiruti maitsest.

Raamatukuu august 2011

Peter Mayle - Prantsuse naudingud
Sue Monk Kidd - Mesilaste salajane elu
Ragne Jõerand - Minu Bollywood
Krister Kivi - Eesti maja
Anthony Bourdain - Koka rännakud

Ilusad valed

De vrais mensonges, režissöör Pierre Salvadori

Prantsuse filmides on mingi omamoodi võlu, isegi kui neil teinekord sisu ei ole. Tõenäoliselt on see tingitud nii ilusatest linnapiltidest, alati romantilistena näidatud prantslastest kui ka üldiselt romantilistest teemadest. Isegi Audrey Tautou, kelle rollid on üksteisega äravahetamiseni sarnased, on armas :)

Ilusalongi omanikust Emelie saab ühel päeval anonüümse armastuskirja, mille ta esimese hooga prügikasti viskab. Hiljem otsib ta selle välja, kirjutab ümber ning saadab oma emale, kes pole neli aastat tagasi teda mahajätnud mehest ikka veel üle saanud. Kuna aga eksmees tahab kiirelt lahutust, arvab Emelie, et salajane austaja tõstaks ema tuju piisavalt ning uudis lahutuse ametlikust vormistamisest ei mõjuks talle hävitavalt. Kirja saatmisega algatab ta aga hoopis segaduste ahela. Aga nagu romantilise filmi puhul ikka, lõpeb kõik hästi :)

Õunabiskviitkook

Tõeliselt mõnus õunakook, mis maitseb ühtemoodi hästi nii kuumalt koos vaniljejäätisega kui ka järgmisel päeval.

Vaja läheb:
2 muna
2 dl suhkrut
3 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 dl piima
50 gr võid
pool tl vanillisuhkrut
2 suurt või 3 keskmist õuna

Koori ja tükelda õunad, määri vorm võiga. Antud kogusest piisab ca ühe keeksi/leivavormi jaoks.

Sulata või ja jäta jahtuma. Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Sõelu peale omavahel segatud jahu, vanillisuhkur ja küpsetuspulber ning sega ettevaatlikult läbi. Tõsta paar supilusikatäit tainast eraldi kaussi ning sega seal piima ja sulatatud võiga. Kalla saadud segu munavahu peale ning sega ettevaatlikult. Sega tasakesi hulka ka õunatükid. Vala taigen vormi ning küpseta eelsoojendatud ahjus 175C juures 50 minutit kuni tund.

Retsepti võtsin harilikust pliiatsist.

Limonmisu

Minu armastus tiramisu vastu sai alguse teisest portsust. Esimese sõin õnnetul kombel Controventos, kus mulle jäi algselt ekslik mulje, et tiramisu ongi kuivavõitu maitsetu tordilõik. Läks mõnda aega mööda, enne kui ma katsetasin ise tiramisu tegemist ja sõin seda seega teist korda. Tegin tookord klassikalist tiramisut espresso, brändi ja rohke kreemiga. Vaatamata sellele, et ma kasutasin ettenähtud savoiardi asemel keelekese küpsiseid (tõenäoliselt tingis selle toona Rimis valitsenud kaubapõud), oli tulemus mõnusalt värske, kohvist mahlaste küpsiste ja õhulise kreemiga. Sellelesamale retseptile jäin ma truuks pikaks ajaks :) Vaid keelekese küpsised said asendatud õigetega. Hiljuti sattusin aga Swirl and Scramble'is nägema limoncelloga tiramisu retsepti, mis tundus hea mõte proovimiseks. Võtsin üht-teist tema retseptist, osa oma klassikalise tiramisu retseptist, lisasin veel rohkem sidrunit ning tulemuseks oli mõnusalt hapukas sidrunimagustoit :)

Vaja läheb:
2 sidrunit, mahl ja riivitud koor
200 ml vett
50-100 ml suhkrut (vastavalt maitsele)
ca 25 savoiardi küpsist
5 cl limoncellot
2 munakollast
50 ml suhkrut
250 gr mascarponet
100 ml vahukoort
pool tl vanillisuhkrut või 1 tl vanilliekstrakti
3 tl hakitud pistaatsiapähkleid

Vala sidrunimahl, vesi ja suhkur potti, lase keema tõusta ning keeda kümmekond minutit. Jäta jahtuma.
Vahusta munakollased koos 50 ml suhkruga tugevaks vahuks ning sega hulka mascarpone, pool limoncellost, riivitud sidrunikoor ja vanill. Vahusta eraldi nõus vahukoor ning sega ka see ettevaatlikult munasegu sisse.
Sega jahtunud sidrunisiirupi sisse ülejäänud limoncello, kasta saadud segu sisse ükshaaval pool savoiardi küpsistest ning kata nendega vormi põhi. Pane küpsistele pool kreemist ning seejärel teine kiht sidrunisiirupilisi savoiarde. Määri peale ülejäänud kreem. Kata vorm kilega ning jäta vähemalt üheks ööks külmkappi.
Enne serveerimist puista peale hakitud pistaatsiapähkleid.

Marokopärased pannkoogid

Konkreetsele retseptile ma siinkohal viidata ei oskagi, sest pannkoogid valmisid väga mitme erineva retsepti põhjal :) Mõnusa pähkli- ja siirupitäidisega pannkoogid sobivad hästi nädalavahetuse pealelõunasse, kus tahaks tassi espresso kõrvale magusat ampsu. Tavapärasest pisut suurema ajakulu tõttu ei ole nad hommikusöögiks just kõige parem valik.

Taigna jaoks läheb vaja:
1 tass jahu
2 spl jogurtit
1 spl pärmi
1 tass sooja vett
1 tl suhkrut

Täidise jaoks läheb vaja:
hakitud pähkleid (pistaatsia, kreeka, metspähkleid) või mandleid
pool tassi suhkrut
veerand tassi vee ja laimimahla segu

Keeda veest, suhkrust ja laimimahlast siirup ning jäta jahtuma.

Sega pärm, suhkur ja pool tassi sooja vett omavahel ning jäta kümneks minutiks taldrikuga kaetult seisma. Teises kausis sega jahu ja sool ning lisa hulka jogurt ja lahustunud pärm. Sega tainas läbi ja jäta pooleks tunniks sooja kohta kerkima.

Sega hakitud pähklid jahtunud siirupiga.

Enne kookide praadimahakkamist sega tainas korra veel läbi. Prae ca 15 cm läbimõõduga pannkoogid ühelt poolt ilusti kuldpruuniks kuni pealmine, praadimata pool enam ei läigi ja kook on läbi küpsenud. Tõsta koogid taldrikule. Pane iga koogi keskele pisut täidist ning vajuta koogid poolkuu-kujuliselt kokku. Suru servad näppudega üle, et need lahti ei läheks.

Serveeri vastavalt soovile kas mee, vahtrasiirupi, jogurtiga või üldse ilma täiendavate lisanditeta.