De vrais mensonges, režissöör Pierre Salvadori
Prantsuse filmides on mingi omamoodi võlu, isegi kui neil teinekord sisu ei ole. Tõenäoliselt on see tingitud nii ilusatest linnapiltidest, alati romantilistena näidatud prantslastest kui ka üldiselt romantilistest teemadest. Isegi Audrey Tautou, kelle rollid on üksteisega äravahetamiseni sarnased, on armas :)
Ilusalongi omanikust Emelie saab ühel päeval anonüümse armastuskirja, mille ta esimese hooga prügikasti viskab. Hiljem otsib ta selle välja, kirjutab ümber ning saadab oma emale, kes pole neli aastat tagasi teda mahajätnud mehest ikka veel üle saanud. Kuna aga eksmees tahab kiirelt lahutust, arvab Emelie, et salajane austaja tõstaks ema tuju piisavalt ning uudis lahutuse ametlikust vormistamisest ei mõjuks talle hävitavalt. Kirja saatmisega algatab ta aga hoopis segaduste ahela. Aga nagu romantilise filmi puhul ikka, lõpeb kõik hästi :)
Prantsuse filmides on mingi omamoodi võlu, isegi kui neil teinekord sisu ei ole. Tõenäoliselt on see tingitud nii ilusatest linnapiltidest, alati romantilistena näidatud prantslastest kui ka üldiselt romantilistest teemadest. Isegi Audrey Tautou, kelle rollid on üksteisega äravahetamiseni sarnased, on armas :)
Ilusalongi omanikust Emelie saab ühel päeval anonüümse armastuskirja, mille ta esimese hooga prügikasti viskab. Hiljem otsib ta selle välja, kirjutab ümber ning saadab oma emale, kes pole neli aastat tagasi teda mahajätnud mehest ikka veel üle saanud. Kuna aga eksmees tahab kiirelt lahutust, arvab Emelie, et salajane austaja tõstaks ema tuju piisavalt ning uudis lahutuse ametlikust vormistamisest ei mõjuks talle hävitavalt. Kirja saatmisega algatab ta aga hoopis segaduste ahela. Aga nagu romantilise filmi puhul ikka, lõpeb kõik hästi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar