Ester Laansalu - Minu Kreeka
Üle pika aja üks Minu-sarja raamat, mis mulle täitsa meeldis. Raamat oli ühtlaselt kirjutatud, peatükkide puhul ei tekkinud seda tavalist tunnet, et mõni "kohustuslik osa" on jõuga sisse pressitud. Eelkõige kirjeldaski autor Kreekat just läbi sealsete inimeste ning nii said läbi võetud erinevad tavad, harjumused, toidud, saarestik ja muu.
Natuke võõrkehana tundus kohe raamatu alguses olnud peatükk Kreeka haiglast. Kummaline oli seda kohe enam-vähem sissejuhatuseks lugeda ning ka hiljem jäi see meelde kui täiesti vales kohas olev.
Ühtlasi tahaks toimetaja tähelepanu juhtida asjaolule, et hea tava on võõrkeelsed nimetused ära tõlkida, kui neile eestikeelne vaste olemas on. Näiteks pakuksin, et bakaliaros võib olla tursk.
Üle pika aja üks Minu-sarja raamat, mis mulle täitsa meeldis. Raamat oli ühtlaselt kirjutatud, peatükkide puhul ei tekkinud seda tavalist tunnet, et mõni "kohustuslik osa" on jõuga sisse pressitud. Eelkõige kirjeldaski autor Kreekat just läbi sealsete inimeste ning nii said läbi võetud erinevad tavad, harjumused, toidud, saarestik ja muu.
Natuke võõrkehana tundus kohe raamatu alguses olnud peatükk Kreeka haiglast. Kummaline oli seda kohe enam-vähem sissejuhatuseks lugeda ning ka hiljem jäi see meelde kui täiesti vales kohas olev.
Ühtlasi tahaks toimetaja tähelepanu juhtida asjaolule, et hea tava on võõrkeelsed nimetused ära tõlkida, kui neile eestikeelne vaste olemas on. Näiteks pakuksin, et bakaliaros võib olla tursk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar