Nad on hommikusöögimenüüsse lisanud riisipudingi. Koore puudumise on nad tasakaalustanud suhkruga. Tavapäraselt kreemine puding maitseb siin nagu veega keedetud suhkur natukese riisiga.
Lõunat sõime taas Paradiisi Riffis. Hakkasime juba vaikselt lõpetama kui üks kohalik töötaja meie laua juurde tuli. Tal oli menüü käes ja ilmselt tahtis meile mingit kalaõhtusööki müüa, mille peale me ütlesime, et pole huvitatud. Selle peale järgnes vestlus tema ja Helena vahel:
Kohalik mats: "Miks sa nii kuri oled?"
Helena: "Ma ei ole kuri, ma söön."
Kohalik mats: "Sa näed nii kuri välja, sa võiksid rohkem naeratada."
Ma olin ilmselt lihtsalt sõnatu, ma oleks tahtnud talle öelda, mida ma arvan sellest, et ta kutsumata meie laua juurde tuli ja ilma küsimata arvamust avaldama hakkas. Milline külastaja poleks vihane kui keegi lihtsalt nende lõunasöögile sisse sajab ja ilma küsimata arvamust avaldama hakkab?
Pealelõunal läksime järjekordsesse pompöössesse kaubanduskeskusesse, mis oli täis suveniiri- ja sukeldumispoode, lisaks mõned kohvikud ja McDonald's. Soetasime kohalikku šokolaadi ja jõime Einsteini kohvikus kohvi.
Tagasijõudes vaatasin, et mul on täpselt 15 minutit aega, et enne viit alla randa jõuda ja paar pilti teha loojanguvalguses merest. Kihutasin alla ning 16:50 panin varbad rannaliiva. Vees polnud ühtegi inimest selle aja peale enam. Kõndisin veepiirile, võtsin telefoni välja, et paar pilti teha ning samal hetkel kõndisid minu fotoka ette kolm venelast ning jäid siis pahkluuni vette seisma. Minu selja taga oli terve tühi rand ja meri, kuhu nad oleks võinud minna... Kõndisin siis kaugemale, et leida mingi teine nurk, kus venelasi poleks mu pildi peal ning siis tormas juba üks kohalik Ahmed Hasselhoff minu poole, rääkides midagi vene keeles, ilmselt "Zakrõta". Küsisin inglise keeles üle nign sain teada, et "Finish". Jep, tundus, et kell 17:00 keeratakse kraanid kinni ning pannakse rand lukku. Kell oli 16:54 ning ütlesin poisile, et rannas on teisigi inimesi. See ei avaldanud talle muljet ning ilmselt ei saanud ta sellest ka aru. Aga sai aru, et ma ei plaani hetkel kuhugi astuma hakata ning kordas veelkorra, et "Finish". Kell 17 jäi ta minust sinna väikest vene tüdrukut pildistama.
Õhtusöögil grillisabas seistes tuli üks vene mammi meie juurde, vaatas, mida pakutakse ning teavitas siis, et läheb toob omale taldriku ja siis tuleb seisab meie ette. Tulin, nägin, võitsin. Kui ta taldrikuga tagasi tuli, siis meie ette ta oma väljavalitud kohta ei saanud igal juhul.
Lõunat sõime taas Paradiisi Riffis. Hakkasime juba vaikselt lõpetama kui üks kohalik töötaja meie laua juurde tuli. Tal oli menüü käes ja ilmselt tahtis meile mingit kalaõhtusööki müüa, mille peale me ütlesime, et pole huvitatud. Selle peale järgnes vestlus tema ja Helena vahel:
Kohalik mats: "Miks sa nii kuri oled?"
Helena: "Ma ei ole kuri, ma söön."
Kohalik mats: "Sa näed nii kuri välja, sa võiksid rohkem naeratada."
Ma olin ilmselt lihtsalt sõnatu, ma oleks tahtnud talle öelda, mida ma arvan sellest, et ta kutsumata meie laua juurde tuli ja ilma küsimata arvamust avaldama hakkas. Milline külastaja poleks vihane kui keegi lihtsalt nende lõunasöögile sisse sajab ja ilma küsimata arvamust avaldama hakkab?
Pealelõunal läksime järjekordsesse pompöössesse kaubanduskeskusesse, mis oli täis suveniiri- ja sukeldumispoode, lisaks mõned kohvikud ja McDonald's. Soetasime kohalikku šokolaadi ja jõime Einsteini kohvikus kohvi.
Tagasijõudes vaatasin, et mul on täpselt 15 minutit aega, et enne viit alla randa jõuda ja paar pilti teha loojanguvalguses merest. Kihutasin alla ning 16:50 panin varbad rannaliiva. Vees polnud ühtegi inimest selle aja peale enam. Kõndisin veepiirile, võtsin telefoni välja, et paar pilti teha ning samal hetkel kõndisid minu fotoka ette kolm venelast ning jäid siis pahkluuni vette seisma. Minu selja taga oli terve tühi rand ja meri, kuhu nad oleks võinud minna... Kõndisin siis kaugemale, et leida mingi teine nurk, kus venelasi poleks mu pildi peal ning siis tormas juba üks kohalik Ahmed Hasselhoff minu poole, rääkides midagi vene keeles, ilmselt "Zakrõta". Küsisin inglise keeles üle nign sain teada, et "Finish". Jep, tundus, et kell 17:00 keeratakse kraanid kinni ning pannakse rand lukku. Kell oli 16:54 ning ütlesin poisile, et rannas on teisigi inimesi. See ei avaldanud talle muljet ning ilmselt ei saanud ta sellest ka aru. Aga sai aru, et ma ei plaani hetkel kuhugi astuma hakata ning kordas veelkorra, et "Finish". Kell 17 jäi ta minust sinna väikest vene tüdrukut pildistama.
Õhtusöögil grillisabas seistes tuli üks vene mammi meie juurde, vaatas, mida pakutakse ning teavitas siis, et läheb toob omale taldriku ja siis tuleb seisab meie ette. Tulin, nägin, võitsin. Kui ta taldrikuga tagasi tuli, siis meie ette ta oma väljavalitud kohta ei saanud igal juhul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar