Hommikul ärkasime oma avaras ja valges toas. Kõndisin akna juurde ning vaatasin ... ookeani. Seda merevaadet, mida ei pidanud olema. Selle ees oli küll suur bassein ja rida palme, aga merd paistis kordades rohkem kui eelmises külalistemajas kõhuli puu all oksi eemale lükates oleks paistnud. Päike oli just tõusnud, panime riidesse ja kõndisime hommikust sööma. Restoranis olid lauad lookas croissantide, šokolaadisaiade, puuviljade, kookide ja suht igavate ubade jmt all. Lisaks oli leti taga kokk, kes vastavalt soovile mune praadis. Sai nii omleti kui munahüübena. Ja otse pannilt pannkooke sai ka.
Scott läks veel eelmisse majutuskohta ütlema, et me leidsime omale uue ja sobivama koha (eile õhtul kui välja kolisime, oli neil retseptsioon juba kinni) ning palun kandku nad meile tagasi nii majutuse raha kui kompenseerigu need tunnid, mis me veetsime uut kohta otsides selle asemel, et rannas vedeleda. Mina pidin korra meie uue hotelli retseptsioonist läbi käima ning seal sain teada, et kuna me eile jõudsime nii hilja kohale, et pidime näljastena magama minema, siis annavad nad meile täna kompensatsiooniks tasuta lõuna.
Täna oli plaanis ka tutvuda saare kauneima külaga ning peale erinevaid asjaajamisi võtsime suuna Mahebourgi. Kohalik kanabuss viis meid 20 minutiga kohale. Jalutasime ringi, vaatasime kaunist arhitektuuri ning mere ääres ringiliduvaid rotte, jõime kookospähklivett ja sõitsime tagasi oma resorti.
Hommikust kõht veel servini täis, oli siiski aeg minna lõunat sööma. Taas buffee ning taas lauad lookas. Sõime ennast veel rohkem kui servini täis.
Pealelõunal tegime snorgeldamis- ja rannaringi. "Meie" on siinkohal tinglik, sest laine oli nii tugev, et vähe sellest, et ma mask peas ujuda ei julgend, ei tulnud mul sellise hoovusega üldse vees olemisest midagi välja. Pikutasin rannal.
Istusime veel natuke rõdul ning vaatasime rebasemõõtu nahkhiiri üle pea lendamas kui hakati õhtusöögilaudu katma. Ilmselgelt polnud kõhud veel kaugeltki tühjad, aga head lammast mahub palju ühte kõhtu ning siirdusime restorani. Minu meelest kasvab magustoidulett iga toidukorraga järjest pikemaks ja ahvatlevamaks. Igal juhul sõin lammast ja salatit ja ohtralt kooke, puuvilja ning šokolaadikreemi.
Scott läks veel eelmisse majutuskohta ütlema, et me leidsime omale uue ja sobivama koha (eile õhtul kui välja kolisime, oli neil retseptsioon juba kinni) ning palun kandku nad meile tagasi nii majutuse raha kui kompenseerigu need tunnid, mis me veetsime uut kohta otsides selle asemel, et rannas vedeleda. Mina pidin korra meie uue hotelli retseptsioonist läbi käima ning seal sain teada, et kuna me eile jõudsime nii hilja kohale, et pidime näljastena magama minema, siis annavad nad meile täna kompensatsiooniks tasuta lõuna.
Täna oli plaanis ka tutvuda saare kauneima külaga ning peale erinevaid asjaajamisi võtsime suuna Mahebourgi. Kohalik kanabuss viis meid 20 minutiga kohale. Jalutasime ringi, vaatasime kaunist arhitektuuri ning mere ääres ringiliduvaid rotte, jõime kookospähklivett ja sõitsime tagasi oma resorti.
Hommikust kõht veel servini täis, oli siiski aeg minna lõunat sööma. Taas buffee ning taas lauad lookas. Sõime ennast veel rohkem kui servini täis.
Pealelõunal tegime snorgeldamis- ja rannaringi. "Meie" on siinkohal tinglik, sest laine oli nii tugev, et vähe sellest, et ma mask peas ujuda ei julgend, ei tulnud mul sellise hoovusega üldse vees olemisest midagi välja. Pikutasin rannal.
Istusime veel natuke rõdul ning vaatasime rebasemõõtu nahkhiiri üle pea lendamas kui hakati õhtusöögilaudu katma. Ilmselgelt polnud kõhud veel kaugeltki tühjad, aga head lammast mahub palju ühte kõhtu ning siirdusime restorani. Minu meelest kasvab magustoidulett iga toidukorraga järjest pikemaks ja ahvatlevamaks. Igal juhul sõin lammast ja salatit ja ohtralt kooke, puuvilja ning šokolaadikreemi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar