Just jõudsin rõõmustada, et naabritel on maitsvamad ja mahlasemad kõrvitsad väljas (vaata eelmise postituse pilti) kui järjekordselt on nad hambad sisse löönud ja pool nahka pannud ka meie halloweenikaunistustest (vaata tänast pilti). Ei mingit respekti.
Otsustasin, et mul on teist paari jooksutosse siia vaja. Noh, ma ju teada-tuntud sportlane, eksole. Igal juhul tundus mulle, et mu praegused X-Screamid või mis nad ongi, ei ole asfaldi jaoks kõige sobivamad. Metsas on nendega muidu täiesti ok. Hakkasin siis numbrit valima. Mu praegused, Saksamaalt ostetud Salomonid, on suurus kolmkümmendkaheksa kaks kolmandikku ehk US7. Siit ostetud US8 Sketchersid pigistasid ning talvel soetatud US7 Salomonid tõmbasid mul kaks varbaküünt rivist välja. Size chart väitis, et ma peaksin võtma 8,5. Ootan siis nüüd põnevusega, et kui suured või väiksed tossud saabuvad.
Neljapäeval tulid Scoti sõbrad Washingtoni kandist külla, mis tähendas tavapärasest tihedamat kultuuriprogrammi rohkete restoranikülastuste ja laupäevase jalgpalli näol. Viimasel mina küll ei osalenud, sest mulle tundus ebamõistlik maksta 75 dollarit ning siis staadionil külmetada kui ma ometi võin samal ajal soojas kodus sedasama jalgpalli telekast mitte vaadata ning selle asemel raamatut lugeda. Michigan võitis, muide, kui see kellelegi korda peaks minema. Aga eile pealelõunal kui viimased külalised lahkusid, tegime veel tuvust naabruskonnaga. St, et mina tegin, sest Scott tundis seda juba nagunii. Kuni eelmise nädalani, kui ilmad olid soojad, istusime õhtuti tavaliselt terrassil, aga hetkel see väga ahvatlev ei tundu, siis oleme hakanud ümbruskonnas jalutuskäike ette võtma :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar