Meil oli plaanis kolm päeva Dubrovnikus veeta, aga LOT, kust piletid olid ostetud, unustas meile mainida, et nad on tagasilennu tühistanud ning põhimõtteliselt võime kas kolm päeva varem tagasi lennata või kevadeni Horvaatiasse jääda. Kumbki variant meile ei sobinud ning LOT keeldus igasugusest kommunikatsioonist, seega ostsime omale uued piletid Finnairiga ühe päeva varasemaks kui algselt plaanis.
Seega jäigi meile ainult tänane täispäev Dubrovnikusse. Alustasime hommikut jalutuskäiguga vanalinna, vaatasime uuesti üle kõik need tänavad ja trepid, ostsime natuke kunsti ja selle aasta kuuseehted (vanalinnas on neil aastaringselt avatud jõulupood, kus nad kohapeal käsitsi kuusemune maalivad). Tegime lõuna ajal kiire puhkepausi korteris ning jalutasime siis mere äärde.
Õhtuks oli meil laud pandud Dalmatinosse, kus me veetsime ka oma mesinädalatel viimase õhtu, aga kuna Scott arvas, et see dinner väärib eraldi peatükki, siis siinkohal ma kõiki neid suurepäraseid sööke üles lugema ei hakka.
Enne õhtusööki vaatasime veel ära väga ilusa päikeseloojangu.
Seega jäigi meile ainult tänane täispäev Dubrovnikusse. Alustasime hommikut jalutuskäiguga vanalinna, vaatasime uuesti üle kõik need tänavad ja trepid, ostsime natuke kunsti ja selle aasta kuuseehted (vanalinnas on neil aastaringselt avatud jõulupood, kus nad kohapeal käsitsi kuusemune maalivad). Tegime lõuna ajal kiire puhkepausi korteris ning jalutasime siis mere äärde.
Õhtuks oli meil laud pandud Dalmatinosse, kus me veetsime ka oma mesinädalatel viimase õhtu, aga kuna Scott arvas, et see dinner väärib eraldi peatükki, siis siinkohal ma kõiki neid suurepäraseid sööke üles lugema ei hakka.
Enne õhtusööki vaatasime veel ära väga ilusa päikeseloojangu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar