Tegelikult oli mul lugejatega plaanis jagada taaskord kõiki neid pompöösseid halloweenidekoratsioone - plastikust luukeresid, Paunvere parimaid kõrvitsaid, oravate poolt nahkapandud kõrvitsajääke, marliribasid põõsastel ja väikeseid kummitusi. Aga võta kõrvitsast - septembris ei lähe peale kaupmeeste veel kellelegi kõrvitsapidu korda.
Seega olete sunnitud leppima kõrvitsavaba ülevaatega toimuvast.
Tõenäoliselt pole kellelegi jäänud muljet, et ma kuskil metropolis elan, aga, et anda aimu, milline on lähem ümbrus, siis näiteks paar päeva tagasi linna minnes oli poole tee peal keset kõnniteed tekk maas ning selle peal kõhutas üks ca pooleaastane. Seal kõrval rallinud kahene oleks temast oma tranduletiga peaaegu üle kihutanud, aga hambad laiali vahtivad täiskasvanud lendasid talle kolmekesi korraga peale.
Jooksmine on järjest populaarsem, keset päeva näevad tänavad välja nagu Bostoni maratoni ajal.
Ka meie loomaaed tagaaias on lisa saanud - ülepäevaste külalistena on kohal jänesed ja koolibrid. Ühed punased linnud ka, aga minu meelest olid need ka eelmisel aastal.
Poes käia on siin endiselt mõnus. Eile ei suutnud näiteks otsustada, et milline jope osta ning kas üldse osta, seega võtsin mõlemad. Vähemalt ühe neist viin täna tagasi.
Meil on uued naabrid. Kahe koeraga. Kuna tegemist on meditsiinivaldkonna töötajatega, siis ilmselt noorte residentidena teevad nad pikki päevi, mille tulemusena on koerad suurema osa ajast kahekesi kodus. Seda suurema rõõmu ja valjema haukumisega tervitavad nad igaüht, kes majast vähemalt 100 meetri kaugusel liikvel on. Tegevus, mis on Scoti juba vaikselt närvi ajanud.
Aga selle pärast ei pea ta enam muretsema. Sest lisaks jopedele ostsin ka uue läpaka. Selle kõvaketta hääl varjutab ka piirkonna võimsamad koerad. Läpakas läheb ka Dellile tagasi. Seega on ka Scoti probleem koerte haukumisega taas aktuaalne.
Teised naabrid on endised, aga vahepeal on nad omale koera soetanud. Sellise keskmist kasvu, väga armsa. Hommikuti tassitakse koer kaenlas taha aeda, pannakse keset õue puu külge ketti ning sinna ta jääb terveks päevaks pikutama. Ainult puu varjuga liigub kaasa, et mitte lauspäikese käes päikesepistet saada. Plastikkonteiner, vabandust, kuut (Scott ütles) on tal seal ka, aga see ei liigu päikesega kaasa ning ilmselt pakub seetõttu ka vähe huvi. Veekauss on tal ka ning vähemalt ei pea ta muretsema, et kurguvalu saab külmast veest. Kui tal Liptoni pakk käepärast oleks, saaks ta omale seal kausis kindlasti värsket kuuma teed teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar