esmaspäev, 24. september 2018

Go blue. Gurmee


Mulle tundub, et toit on siin blogis täiesti vaeslapse ossa jäänud ning ilmselgelt on lugejad kõik huvitatud sellest, mida me sööme.

Jalutasime üks õhtu linna, et kuskil õhtust süüa. Kumbki eelnevalt väljavalitud koht meile muljet ei avaldanud, seega jõudsime omadega lõpuks No Thaisse. Selline paari asukohaga bistroo. Sees konditsioneer huugas nii, et läksime õue sööma, kuna ma ei tahtnud, et mu krevettidele jääkirme peale tuleb. Sõime kana (mitte mina) ja krevette. Maitses suhteliselt nagu Koh Lantal mu peamises einelas.


Taluturult ostetud kalataco oli samas mõõdus suvel Ülos nähtud veisetacoga, aga hind üle kolme korra odavam.




Eelmisel aastal sattusime juhuslikult Brightonis ühte pubisse ning saime seal elu parimaid tuunikalatacosid - õiges küpsusastmes õhuke tuunikalaviil ja paar viilu avokaadot krõbeda taco vahel ning mingi kastmega üle valatud. Enam-vähem aasta otsa mainisin neid tacosid iga paari päeva tagant sooja sõnaga. Nüüd ükspäev outletis käies läksime sinna uuesti sööma ning tellisime needsamad tacod. Lisaks võttis Scott mingi veise ning mina kergelt grillitud tuunikalasteigi kookosriisi ja salatiga. Tacode tuunikala oli totaalselt üle küpsetatud ning nägi välja nagu viil seapraadi. Maitses suhteliselt samamoodi nagu välja nägi. Siis jõudis lauda mu tuunikalasteik, mis oli absoluutselt ideaalses küpsusastmes. Ja see pooltoores filee oli üle valatud kahe purgikastmega. Tõmbasin selle magushapu tšillikastme ja majoneesisegu kala pealt maha ning hakkasin sööma. Maitses täiesti suurepäraselt. Riisi asemel, nagu selgus, oli riisitamp ning peale esimest suutäit jäi see minust söömata. Scott arvas peale vaadates, et mu kala saadab kartulipuder.





Linna minnes jäi ükspäev ka Cupcake station tee peale. Kuna nende septembri eripakkumises oli vikerkaaresufleetassikook, siis sellega ma sealt ka välja jalutasin. Seva, see taimetoidurestoran siin, oli ka eelmisel reedel kavas ning võtsime kahe peale kaks eelrooga - bataadifriikad ja gouda tots. Mõlemad superhead ning pooled bataadifriikad võtsime koju kaasa ka. Ei saa väita, et me vigadest ei õpiks - aasta tagasi, kui seal käima hakkasime, siis võtsime alati 4 eelrooga kahepeale ning ei suutnud ennast hiljem liigutadagi.


Laupäeval oli meil hiline lõuna plaanis Scoti ema ja tädiga ning kuna kontinendi parimad mozzarellapulgad asuvad Jonesville'is (ca tunni-pooleteise kaugusel), siis sinna me ka suuna võtsime. Veel enne kui ettekandja menüü lauale panna jõudis, tellis Scott ära 10 friteeritud mozzarellapulka ning taldrikutäie tuunikala. Ja siis võtsime veel vaagnatäie sibularõngaid. Üritasime ka joogitellimust sisse anda, aga iga kord kui keegi oma soovi ütles, tormas tütarlaps tagasi vaatamata köögi poole ning järgmise tellimuse saime öelda kui ta eelmise joogiga lauda tagasi saabus. Nii ta seal edasi-tagasi lippas, kuni kõik neli olime joogid kätte saanud ning ühe kehva õlle ka veini vastu välja vahetanud. Vaatamata sellele, et sibularõngaid proovisin vaid ühe suutäie jagu, siis selleks ajaks kui tütarlaps uuesti lauda jõudis, et pearoogade tellimus võtta, oli mul ammu kõht täis. Mozzarellapulgad olid mõnusalt õhukese paneeringuga ning sulajuust venis sealt välja. Tuunikala wasabi ja paksu sojaga oli minu meelest täielik staar. Nagu öeldud, portsudega nad siin ei koonerda ning kui mul eelroast kõht ammu täis oli, jõudis minu ette vaagen kala, friikate ja brokoliga (vabandust, värsked köögiviljad). Sõin kala ära. Loodetavasti Ruanda lapsed ei saa teada, et friikaid ainult maitsesin. Koogilõigu võtsime nelja peale.



Eelmise aasta suvest saadik rääkis Scott iga päev, et me peame Dairy Queeni (Piimakuningannasse) minema, et see on nii ehe ameerika asi, et ma lihtsalt pean seda proovima. Kui me siis sügisel omadega lõpuks nii kaugele jõudsime, et olime putka ukse ees, selgus, et selleks hooajaks on see luuk kinni pandud. Neil on meid kevadel hea meel uuesti näha. Seesama Dairy Queen mis on peatee ääres ja kust me vähemalt korra iga kahe päeva tagant mööda sõitsime. Igal juhul õppisime oma vigadest, et tänast jäätist ei tasu homse varna visata ning ükspäev Aldist tulles, tegimegi Dairy Queenis kauaoodatud peatuse ning võtsime kolm jäätist. Mina võtsin ühe. Lihtsalt mainin.

Kommentaare ei ole: