reede, 28. september 2018

Go blue. Restoraniarvetest, vikerkaarest ja muust igapäevasest


Paar päeva tagasi kinos käies nägime tee ääres maailma kõige suuremat ja kirkamat vikerkaart. Miks teie teda siin hetkel ei näe, ei ole tingitud sellest, et ma iga hinna eest vikerkaare otsas olevat kullapada omale tahan hoida vaid sellest, et unustasin telefoni koju. Tuli küll välja sõites meelde, aga ei hakanud tuppa tagasi minema, sest kinos ju nagunii wifit pole ja me kuhugi looduskaunisse kohta ka ei plaaninud minna. Plaani uuesti. Selle asemel võin jagada kunagi TJ Maxxi parklast tehtud loojangupilti.

Minu jaoks oli algul siin nii harjumatu, et kui olid oma magustoidu kätte saanud või peale pearooga ettekandjale öelnud, kui ta küsis, et kuidas meil läheb ja kas kõik on kontrolli all, et jah, siis hetk hiljem maandus lauda arve. Mulle tundus see nagu kinos tulede põlemapanemine või külasolles kui pererahvas haigutama ja magama hakkab sättima - vihje, et nüüd on viimane aeg laud vabastada ja astuma hakata. Hiljuti aga ühte tavapäraselt sisukat artiklit teemal millega ameeriklased reisides puusse panevad, lugedes sain teada, et siin ongi loogiline, et niipea kui on selge, et selle sularahaautomaadi luugid on lukus, laekub arve lauda. Ning Euroopas võivad need vaesed ameerika turistid oma arvet ootama jäädagi, sest ilma küsimata ei viska ükski restoran neid tänavale.

Eelmisel talvel kirjutasin paar korda seebikast, mida me vaatasime - Neitsi Jane. Aprillis vaatasime viimase osa kolmandast hooajast ära ning jäime neljandat ootama. Ükspäev aga google’iga konsulteerides selgus, et me vaatasime kuni eelviimaseni ning viimane on vaatamata. Parandasime selle vea samal õhtul ning kuna osa lõppes terve rea kaljurippumistega, siis ootame nüüd kannatamatult 2019. aastat kui on lootust, et neljas hooaeg ekraanile jõuab. #parandameveadmyass


Avalike tualettide (vabandust, puhkeruumid nagu neid siin riigis nimetatakse) ustest ma olen siin juba kirjutanud. Õigemini sellest, et kokkuhoidlike inimestena ei ulatu neil kabiiniuksed mitte seinani vaid ca 2-3cm kaugusele seinast. Jättes võimaluse igale soovijale soovi korral sisse vaadata. Järjest rohkemates kohtades on ka automaatne loputus. Mis paneb mind mõtlema, et vaatamata suurele kehakaalule on ameerika naistel väga väiksed põied. Või kuidas muidu seletada seda, et ma olen tualeti sihtotstarbelise kasutamisega alles poole peal kui vesi on juba peale tõmmatud. Mõnikord toimub see isegi kaks korda enne kui ma valmis saan.

Kommentaare ei ole: