neljapäev, 9. august 2018

Esibitch

Ma ausalt tahan iga päev siia midagi positiivset ja helget kirjutada, aga kui läpaka sülle võtan, siis meenub ainult kõik see, mis omadega metsas on. Täna on tihnikus, sest võtsin läpaka ekstra selle jaoks ette, et arvamust avaldada, kui nõme kõik on.

Meil hakatakse küttetorusid vahetama. Õigemini, tööd käivad ja vist 3 püstikut on vahetatud. Teises trepikojas. Juuli alguses kunagi käis ühistu ja ehitaja vaatamas, et kuhu need torud tulema peaksid. Nende meelest oli selle seina asemel, kus nad praegu on, palju parem mõte torud otse keset köögiseina, külmkapi eest alla tuua. Noh, mitte nii eest, et ust lahti ei saaks, aga piisavalt eest, et siiani seinas olnud torud nüüd köögis ilusti või vähemilusti välja paistma hakkaks. Saatsin siis see nädal kirja, et enne kui auke puurima hakkavad (ja hilja on), tahaksin ma siiski, et toru läheks võimalikult juba olemasoleva lähedalt alla ning jääks seega külmkapi taha varju. Mu oma meelest täiesti mõistlik soov. Aga siis tuli vastus, et unusta kõik torud köögis ära, need keeratakse nüüd hoopis teisele poole ja hakkavad paiknema hoopis elutoa seina peal. Needsamad torud, mis 59ndal ilusti korteri ja trepikoja vahelise seina sisse pandi, asendatakse nüüd uutega, mis peaks siis elutoa seinal hakkama paiknema. Köögirätti saab siis edaspidi elutoas hakata kuivatama.

Ma olen täiesti veendunud, et kui meie KÜ juhatuses keegi hashtage kasutada oskab, siis minu nime taha on #esibitch pandud. Aga samamoodi tõuseb mul vererõhk iga kord kui ma mõnda KÜ emaili näen sisse tulemas.

Kommentaare ei ole: