esmaspäev, 8. jaanuar 2018

Go blue. Vorstipidu.

Karamell on tagasi! Või noh, vähemalt Jacksoni Aldis. Käisime eile Scoti ema juures tal kuuske välja viskamas ja kuna meie kodu-Aldis on kriitilise tähtsusega toodetel, nagu näiteks ricotta ja karamell šokolaadis, mingi tarnekriis, siis tegime igaks juhuks sealses Aldis ka kiire peatuse. Selgus, et ricottast on ka nende pood tühjaks ostetud, aga selle eest oli riiul täis karamelle ning juustuletis hakkas silma maasikamaitseline toorjuust.

Meil on pluss! Peale nädalaid vahemikus miinus kümme kuni miinus kakskümmendneli näitab mu Celsiusetermomeeter lõpuks ometi plussi! Küll ainult kahte, aga parem kui mitte midagi. Neljapäevaks lubab nagunii juba pluss 12. Aga et sellel pluss kahel ikka midagi sulatada oleks, siis öösel oli niigi valge ümbris saanud veel värskema valge katte peale. Naabrimees, kes enne seda nädalajagu oma punast kastikat presendiga kattis, oli selle sobivalt just eile tegemata jätnud ning sai täna hommikul lisaks kõnniteele lund ka autokastist välja kühveldada.

Kellele siin riigis teksaseid tehakse, on mulle täiesti arusaamatu. Ma olen TJ Maxxis vist kõik paarid läbi proovinud ja Amazonist riiulite kaupa koju tellinud, et peale jalgatõmbamist veenduda, et ma näen nendes välja nagu liikuv kalbasa ning Amazoni tagasi saata. Kõik paarid on venivad ning tagumiku- ja kintsuosa välja lõigatud ilmselt seina peal olevaid Lopezi ja Kardashiani pilte vaadates. Mul on vaja, et kintsuosa kauni sireda jala vormiks, mitte jõulujärgsele perioodile sobivalt nagu nõukaaegne võrkkott muudkui venida annaks.

Kommentaare ei ole: