If you rake in sun or snow, in Michigan you never know. Ehk: Kas riisud lehti päikeses või lumes, Michiganis ei tea seda kunagi ette. Ehk: ilm on Michiganis lihtsalt nii ettearvamatu. Kui siin septembris see nädalatepikkune kuumalaine oli, oli jooksmaminnes nii palav, et veel enne kui ma oma lahutamatu trennikaaslase Endomondo käima sain lükata, olin juba läbimärg. Välisust lahti tehes lõi lämbe õhk näkku. Ja siis päevapealt, üks hommik posti võtma minnes lõi ust avades karge sügisõhk vastu. Nüüd detsembris oli paar nädalat pidevalt miinus kümme kuni miinus kakskümmend neli. Veel nädalavahetusel oli nii külm, et tõmbasime jalutuskäikudele kriipsu peale. Kätt postkasti sirutades oli alati kerge hirm, et sõrmed külmuvad postkasti kaane külge kinni. Ja siis, esmaspäeval, täiesti kevad! Igal juhul tahtsin ma selle pika sissejuhatusega öelda, et kui me täna Frankenmuthi läksime, tuntud ka kui kohalik väike Baierimaa, siis ettenägeliku reisijana tulid minuga kaasa nii kummikud kui talvesaapad, nii sulejope kui vee- ning tuulekindel Salomon. Kummikud panin kohe autosseistudes jalga, et siis kohalejõudes ei pea lompide pärast muretsema. Tommy Hilfigeri kummikud, muide. Peale tund ja veerand autosõitu tahaks Tommyle öelda, et ta peab ikka natuke oma kummivalamisoskusi lihvima. Jalad olid väga tänulikud kui kitsastest kummikutest välja ning Sketchersitesse sisse said.
Frankenmuth, tuntud eelkõige oma Bayeri linnaku ning riigi suurima jõulupoe läbi, oli meil plaanis juba suvest saadik. Selgus, et jaanuar on ka selle linnakese külastamiseks parim aeg (vaata ka näiteks mu Pariisi ja Praha postitusi), sest kõik, keda see teema huvitab, käisid seal ära juba enne aastavahetust. Mis lasteraamat see kunagi oligi, kus Palle üks hommik ärkas ja selgus, et ta on maailmas täiesti üksinda? Igal juhul selline tunne meil oli. Noh, kahekesi siis. Pluss teenindav personal siin-seal. Mõnes kohas tuli sedagi otsida. Linn oli täis kohti nagu Bavaria Inn, Lederhosen Shop, poode, kust sai Saksa õlut, brezeleid või dirndleid. Terve suur pood oli täis erinevaid vorste ja minu elu kõige kallimat hapukapsast. Lisaks pidi Frankenmuthis olema osariigi üks suuremaid juustupoode 150 erineva juustusordiga, sealhulgas näiteks maasika- ja šokolaadijuust. Silme ees suvine Williamsi juustuoutlet, kust ostsime olematu hinna eest mitu kilo juustu, olid ootused kõrged. Kõrge oli ka ootuste kukkumine. Pood oli täis juustuteemalisi suveniire, õlut ja noh, juustu oli ka. Proovisime šokolaadi-, šokolaadimaapähklivõi- ja šokolaadipiparmündijuustu ning jalutasime edasi.
Sattusime Rapunzli-nimelisest kohvikust mööda ning kui Scott nime kõva häälega ette luges, pidasin vajalikuks teda õigest hääldusest informeerida. Selle peale küsis väärt lastekirjandusega mitte kursis olev ameeriklane, et kas Rapunzel oli see teismeline ... kergete elukommetega tütarlaps (originaalis: teenage who*e). Mille peale ma teatasin, et kui S., kes sai jõuluks Rapunzli kostüümi ja paruka, sellest kunagi kuuleb (noh, siis kui ta juba teab, mida see sõna tähendab), siis langevad Scoti aktsiad tema silmis küll rohkem kui meie ootused juustupoodi sisenedes.
Viimaseks jäi Bronner'si jõulupood, milles meil kulus tund aega ühest otsast teise ja tagasi kõndimiseks. Pole olemas ehet, mida neil seal ei oleks olnud. You name it, they've got it. Ehteid oli jaotatud nii teemade (reisimine, dinosaurused, ametid, lumehelbed, vahukommid), värvide kui riikide kaupa. Näiteks sain teada, et Filipiinidel on populaarsed lumememmed. Ilmselgelt veetsin ma kolm aastat tagasi jõulud Filipiinidel vales kohas, sest seal, kus mina olin, oleks parimal juhul liivamemmesid saanud ehitada. Aga kui sa oled alati tahtnud, et su kuuse otsas ripuks hambahari või kanalisatsiooniummistuse eemaldaja, siis see on see koht, kuhu minna. Ehete hinnad, muide, jäid valdavalt 12 ja 35 dollari vahele. Otsustasime järgmiseks jõuluks vaikselt koguma hakata. Poodi sisse astudes võttis osasid tulijaid vastu nende emakeelne tervitus. Näiteks indoneeslasi, soomlasi, lätlasi. Eesti klient ilmselgelt pole sihtgrupp. Eestil polnud ka oma riigisektsiooni. Vähemalt rahatähtede stendil oli ühekroonine. Mis natuke leevendas frustratsiooni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar