Kuna teatavasti Saksamaal pühapäeviti linnud ka ei lenda, kaubanduse avatudolekust rääkimata, olime plaaninud päeva täis vaatamisväärsusi ning hõõgveini. Sest õnneks läheneva jeesuslapse sünnikuupäeva tähistamisega seoses avatud jõuluturge hoitakse avatuna ka pühapäeviti. Päeval, mida muuhulgas tuntakse ka kui Ruhetag'i - puhkepäeva. Puhkavad ka kaubandustöötajad kui nad just kuma veini ei pea välja valama.
Olime omale strateegiliselt välja valinud kaks, et jahedamad õuesviibimised saaks vaheldust kuuma kruusitäie näol. Kui peale Brandenburgi väravaid ja holocausti mälestusmärki Potzdami platsile jõudsime, olid esimesed kaks veiniputkat oma luugid just avanud ning saime vahepeal külmunud liikmed taas käima. Laulsime "Ma lõbus veinitarbija" ning kõndisime tagasi hotelli. Õhtul oli plaan minna ajaloolisele jõuluturule RAW-Geländel ning süüa Flacoga mõnes Mehhiko restoranis midagi head. Esimesele plaanile tõmbasid kriipsu peale sakslased, kes olid oma ajaloolise turu lihtsalt kinni pannud. Või üldse mitte avanud. Ei mingit saksa ordnungit, ma ütlen. Õnneks on argentiinlane Flaco näol usaldusväärsem ning söödud quesadillad suurepärased. Otsisime veel natuke ümbruskonnas, et äkki õnnestub mõni hõõgveini kraan leida, aga ei läinud õnneks.
Läksime seepeale Berlini ühistransporditeenust tõmmates uuesti Potsdami platsile ning soojendasime vahepeal külmunud käed-jalad taas üles.
1 kommentaar:
Nii see oli. Muhahahaha:)
Postita kommentaar