Nutikate turistidena ajasime ennast piisava varuga üles, et crowde biitida ning võimalikult väikese ooteajaga Vatikani saada. Veel enne kui promenaadil poole peale jõudsime, hakkas agente ühelt ja teiselt poolt peale lendama ning meile saba skippimise võimalust pakkuma. Kuna me mingit saba ei näinud, siis ei tundunud nende pakkumised ka just eriti ahvatlevad. Kohapeal selgus, et turvakontrollisaba võttis ca 20 minutit ning peale seda polnud enam kuskil järjekorda. Käisime kuplis ära ning võtsime suuna tiramisule ning hispaania treppidele. Vaevalt saime oma tiramisukarpidega keelulintide taha maha istuda ning poole nahka panna kui carabinieri meid ära ajama tuli. Tundus, et Roomas ei peeta heaks mõtteks ehitusalal maas istuda. Kui aga hetk hiljem ka mitteehitusalas istuva turisti poole pöörduti, sai selgeks, et keelatud on hoopis neil treppidel süüa. Turist pidi oma õuna kotti tagasi pistma.
Tagasi Trasteveres tegime kääripizzapeatuse ning istusime esimesele ettejuhtunud trepile sööma. Ei möödunud palju kui rõõmsameelne carabinieri meid ära ajama tuli. Hakkas tunduma, et Roomas ei vaadata treppidel söömisele just hea pilguga.
Kuna planeeritud söögikoht kinni oli, läksime selle asemel hoopis Aventine mäe otsa ning vaatasime läbi lukuaugu Vatikani. Tegime päikeseloojangujärgse ringi lemmikkohtades, sõime õhtust ja jalutasime läbi Vatikani koju.
Korteriomanik vabandas sooja vee puudumise eest, kinnitas, et on teinud kõik, mis võimalik, aga tehnik tuleb ikka alles homme. Homme võtame suuna Cinque Terresse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar