esmaspäev, 8. mai 2017

Uus päev, uus lind




Kui ma arvuti läheduses pole, tundub mulle, et mul on maailmale nii palju asju vaja öelda. Ja kui ma õhtuti teinekord arvuti lahti teen, siis selgub, et kõik need olulised asjad on meelest läinud. Nii, et maailm peab leppima sellega, et vaevleb teadmatuses.

Paar päeva tagasi Kaubamaja väisates selgus, et ma elan mingis paralleeluniversumis. Ma polnud tükk aega nimelt poes käinud ja ei teadnud, et esiteks on moes tagasi sünteetika. Ja siis sünteetika, mis on omakorda veel korra kaetud sünteetikaga. Kleidid kaaluvad nii palju, et üle ühe pole võimalik käsipagasisse panna. Tuleb alla saata. Soovitavalt Turkish Airlines'iga, neil on 32 kilo lubatud
. Seejärel sai selgeks, et taas on käes mood, kus õlgade pealt riiet kokku hoitakse, sest kõik kampsunid, pluusid, topid olid pikkade käiste, aga paljaste õlgadega. Aga, et ülejäänud materjal siiski ära kasutada, on see suunatud erinevatesse volangidesse. Näiteks piki käist. Ja kolmandaks, kogu see kraam maksis rohkem kui mõne Aafrika väikeriigi aastane hariduseelarve on.

Täna aga Stockmanis käies sai selgeks, et Kaubamaja on ikka nõrk. Stockmanist suvekleidi ostmiseks peaks vähemalt kolm Aafrika väikeriiki rahasid klappima.

Toiduelamustest ka. Kristel arvas, et kuna Rotermannis avaneb uusi söögikohti nagu seeni peale vihma, siis võiks sealt midagi üle vaadata. Otsustasime Taqueriasse minna. Peale seda kui olime kvartalile poolteist tiiru peale teinud, leidsime ka õige ukse. Vähemalt ei pidanud sellise hea turunduse juures muretsema, et viimase vaba laua nimel löömaks läheb. Menüü oli lühike ning kindlasti mitte lööv. Ma saan Berlinis soodsamalt oluliselt maitsvamad quesadillad. Lisaks on Berlinis neil ka juust ära sulanud, mitte ei pudene tortilla vahelt riivjuusturibad välja. Lugesime katse lõppenuks ning läksime Flammi. Natuke võiks ju kurta istmete ebamugavuse üle, aga nii flammkuchen kui ka šokolaadikook olid täiesti imelised.

Käisin ennelõunal jooksmas. Hiljem selgus, et see oli täiesti suurepärane ajastus, sest esiteks tõmbas eilsest köögi madalpindade mitmetunnisest kraamimisest jalalihased nii valusaks, et hetkel väga liikuma ei kipu ning teiseks tõmbas termomeeter oma näidu maha. Otsustasin ju täna Tommy välja viia, sest hommikusest jooksuringist oli mõnus soe päike värskelt meeles. Paraku sai esimesel sajal meetril selgeks, et Tommy ikkagi mu tagumikku soojas ei hoia ning Eestimaa tuulega rinda ei pista. Tõin ta koju tagasi ning läksin Foorumi ja Stockmanni ringile juba sobivamalt, teksades. Või noh, nii ma arvasin. Salomoni suusajope oleks ära kulunud. Ja soe pesu.

Kommentaare ei ole: