Kell kuus kaalusin korra jooksmaminekut. Magasin edasi.
Võtsime omale kaks tundi, et valmis saada, pakkida, kohvi juua (või cocat, kuidas keegi), nisujahu süüa ja teele asuda. Kuna me eile trammipileteid ära ei ostnud ning täna ühtegi tubakapoodi teele ei jäänud, siis sõitsime raudteejaama jänest. Autorendiletis selgus, et vahetult meie ees saabunud rentijatele on järjekorranumbrisüsteem tundmatu ning saime seega suhteliselt otse letti jalutada kuni famiglia italiana nõutult ringi vaatas.
Suund Pisale, et kuulus torn üle vaadata. Tornist ägedamad olid kõrvalasuvad kirikud :) Tagasiteel auto juurde tekkis meil vaidluselaadne arutelu, kuhu auto sai pargitud. Olgu öeldud, et turistipaari naispoolele kehva orienteerumisvõimet ette heita ei saa.
Jõudsime Manarolasse, tshekkisime korterisse sisse, mis otse peaväljaku kõrval oleva suure terrassi ja vannitoaga, kus sai dushi all käies püsti seista (minu pärast ka üles-alla hüpata kui vaid soovi) igati superluks oli. Õhtul oli meil plaanis Nessun Dorma terrassilt vaadata, kuidas loojuv päike Manarola üle kuldab ning seda me ka tegime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar