Päikesetõusujärgselt tegin hommikul jooksuringi ning seega poolele saarele ringi peale. Hiljem rattaga veel paar ringi. Kuskil võsavahel jooksis meetrine sisalik üle tee. Ühtlasi selgus, et korralikku liivaranda siin saarel pole, on korallikliburannad.
Lõunat sõime kohalike moslemite juures warungis, üks paremaid tempeheid, mis ma saanud olen. Ja kui palvus lõppes ning perepea tagasi oli, tõi ta meile maja kulul veel ka kausitäie puuviljasalatit.
Resortinaabritest kanadalased olid Helenale päikeseloojangu sajaga üles haipinud, seega võtsime suuna kokteilidele ja loojangule. Kokteile saime, loojangut mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar