reede, 19. veebruar 2016

Templid. Ja siis templid. Ja veel mõned templid.




Ja nii oligi :) Hommikul jalgratta selga, paar tundi templite vahel tiirutamist, lõunaks puuvili ja nap, pealelõunal uuele templiringile. Natuke elevust tõi päeva pulmapildistamine. Olin hommikul mõnusa väikese templi välja valinud, kuhu sai üles minna, et sealt siis õhtul päikeseloojangut vaadata. Kujutasin omale ette, kuidas olen ainus seal, sest noh, ega keegi teine ju selle peale ei tule, et mujalt kui meinstriim templilt loojangut vaadata. Kui ma kohale jõudsin, ei olnud ma ei esimene ega teine. Enne mind oli seal üks hollandi paar (korrektsuse huvides olgu mainitud, et kokku tuli nii 10 turisti sinna) ja pruutpaar koos fotograafi ja tolle tiimiga. Minnihiire dzhempriga assistent, kes värvis huuli ja rääkis mehe häälega ning kelle ülesandeks tundus olevat pruudi kleiti kohendada, unustas ennast pidevalt selfiesid loojuva päikesega tegema. Küll näpu vahel, küll peo peal.

Kommentaare ei ole: