Jõudsime hommikul kella kuueks Bangkoki ja hakkasime söögikohta otsima. Leidsime ühe eriti kohaliku ülejärgmisest veel edasi asuvast kitsast kõrvaltänavast ja sõime omletti riisiga.
In no time olime pealelõunaks Mandalays, keerasime kellad pool tundi tagasi ja istusime bussi. 23km ja ca tund aega hiljem hotelli ees.
Minu ettekujutuses oli Myanmar päikeseloojangus paistvate templitippudega OMM maa. Templitipud on vist ikka olemas, aga ommi ei paista kuskilt. Selle eest on hotelli akna all moshee. Ja palvekutsed. Kell enne päikesetõusu ja just siis kui oled äsja magama jäänud. Kahest sõidureast on tehtud 4, kõnniteede asemel on rolleriparklad ja kogu horisontaaltasapind on täis punaseid tubakasüljelärakaid. Suur osa teedest on asfalteerimata ning kogu liiklus hoiab õhu pastelselt tolmuse.
Hotell on kahtlemata selle tripi superluxim. Agodast broneerides ka soodsam kui letihind. Ja letihind alla ei tule. Lähiümbruskonnas on eelkõige remonditarvikute poed ning shokolaadisooviga vaata ise, kuhu kõnnid, et osta õnnestuks. Selle eest on aga nii hotelliukse ees kui ka kogu kesklinnas sadu ja sadu rolleritega mehi, kes kõik mototaksot pakuvad. Isegi kui ühele ütled ära, siis poole meetri kaugusel seisev tüüp pakub ikka uuesti. Noh, vist, et äkki turistile see eelmine birmalane ei meeldind. Ja kui veel kuskile seisma jääd, siis pakub igaüks kaks korda.
Kuna mingil arusaamatul põhjusel jäi lennujaamas raha vahetamata, siis küsisin retseptsioonist, kus lähim pank asub. Ja veendusin, et absoluutselt arusaamatu hääldus pole mitte vaid paari üksiku birmalase eripära vaid nad ükski ei suuda turistile arusaadavalt artikuleerida. Pidev mõistatamine ja kindluse mõttes ülekordamine käib. Igal juhul noormehe juhiste järgi minnes jõudsin ATMini. Peale lühemat sorti daytrippi jõudsin ka avatud pangani ja sain raha vahetatud. Söögikoha otsimine ei möödunud oluliselt valutumalt, kuid lõpuks sai seegi problem lahendatud. Valisin Tai menüüst toidu, millesarnast ma Tais veel kordagi näinud polnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar