Tegime oma tavapärast tururingi fotokatega, kui üks ca kahene poiss keset turutänavat püksid alla tõmbas, maha kükitas ja oma mõlemad sandaalid servini täis pissis. Osa jõudis siiski tänavale ka. Positiivsema poole pealt sain turult eriti mahlase ja magusa pomeli. Sõin selle hotellis kohe ka lõunaks ära, sest pealelõunat oli jalgrattatrip plaanis.
Võtsime ratastega suuna järvele ja sõitsime nii ca 12km kuni lasime ennast paadiga üle järve viia. Algus oli nagu kohalik Veneetsia, liuglesime majade vahelt mööda veekanaleid, järv ise oli täis show-off kalamehi, kes väikese tipi eest paadininas erinevaid poose võtsid. Tagasiteel saime mäe taha kiirlaskumist tegevat päikest näha. Rattasõit ise läks oluliselt libedamalt sellest hetkest alates kui peale esimest pikka "tõusu" Stefaan küsis, et miks ma madalamat käiku ei pane. Fa-fa. Ise kah just hetk tagasi alles avastas, et neil odavatel rendiratastel on käigud olemas. Aga so far so good.
Ja peale seda ei läinud enam miski nagu plaanitud. Tahtsin ülehomseks bussipiletit osta, selgus, et päevased bussid on kõik välja müüdud. Võtsin siis ööbussile, mis tähendab tervet päeva Nyaung Shwes niisama passimist, siis kümmet tundi bussis, kus nagunii ei maga, kella viie paiku hommikul Mandalaysse jõudmist, seitset tundi kotiga niisama passimist, kuni lõpuks lend läheb, siis kolme tundi Bangkokis ja veel nii ca pooleteisttunnist lendu. Bah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar