Neli deiti ühe päeva (või pealelõuna) jooksul on isegi minu jaoks tavapäratult palju :) Aga olgu öeldud, et esimene ja neljas oli sama mehega ;)
Käisime Adrianiga (loe eelmisest postitusest: kohal oli palju ägedat rahvast) Itaalia restoranis pastat söömas. Peale seda sain Michaeliga kokku, kes elab küll ka Prahas, aga kellega meil graafikud kuidagi kattuma ei kipu. Igal juhul leidsime lõpuks tunnikese, mis meile mõlemale sobis. Peale seda jõime Starbucksis kohvi Peteriga (tšehh, kes viimased poolteist aastat on elanud Tadžikistanis), kes oli üllatavalt hästi kursis Eestis toimuvaga ja teadis isegi, et me hiljuti Kohvri tagasi saime. Aga samas ta ütles ka, et ega seal Tadžikistanis midagi teha pole. Ju siis loeb lehti. Õhtul saime uuesti Adrianiga kokku ja läksime kohalike prantslaste ja prantuse keele huviliste kohtumisele. Ma ei teagi, kuidas see nii läks, et sinna sattusime.
Neljapäeva hommikul läksin Marks & Spencerist läbi, sest mulle meenus, et piim on otsas ja mul pole kohvi peale midagi panna. Kuna reedel on M&S kinni, siis oli kogu kraam, mis tuleks ära tarbida hiljemalt 24.12 või 25.12 ca 50-80% alla hinnatud. Näiteks maksis jogurt ca 20 senti ja karbitäis puuviljasalatit arbuusist, papaiast ja melonist ca euro. Ühe piima asemel ostsin kotitäie kraami.
Pelaelõunal jõululõuna Adriani, Dilipi ja teistega, kelle nimesid ma kõiki ei mäleta. Ja õhtul läksime jõuluüritusele. Teiste hulgas oli seal Tarmo Soomest, rida sakslasi, hispaanlasi, mitu argentiinlast, prantslasi, Praha Skaibis töötav indoneeslane, tšehhe ja tõenäoliselt veel mitmeid. Enamus oli ise midagi süüa kaasa teinud (noh, kõikidele siis ikka) ja hiljem välja minnes nagu tavaliselt veeresin. Selgus, et trammid ikka ei käi nii nagu pühade ajal plaanis ja kasutasime esimest korda Uberit. Ukrainlasest juht ei osanud inglise keelt ning "suhtlesime" seega vene keeles.
Käisime Adrianiga (loe eelmisest postitusest: kohal oli palju ägedat rahvast) Itaalia restoranis pastat söömas. Peale seda sain Michaeliga kokku, kes elab küll ka Prahas, aga kellega meil graafikud kuidagi kattuma ei kipu. Igal juhul leidsime lõpuks tunnikese, mis meile mõlemale sobis. Peale seda jõime Starbucksis kohvi Peteriga (tšehh, kes viimased poolteist aastat on elanud Tadžikistanis), kes oli üllatavalt hästi kursis Eestis toimuvaga ja teadis isegi, et me hiljuti Kohvri tagasi saime. Aga samas ta ütles ka, et ega seal Tadžikistanis midagi teha pole. Ju siis loeb lehti. Õhtul saime uuesti Adrianiga kokku ja läksime kohalike prantslaste ja prantuse keele huviliste kohtumisele. Ma ei teagi, kuidas see nii läks, et sinna sattusime.
Neljapäeva hommikul läksin Marks & Spencerist läbi, sest mulle meenus, et piim on otsas ja mul pole kohvi peale midagi panna. Kuna reedel on M&S kinni, siis oli kogu kraam, mis tuleks ära tarbida hiljemalt 24.12 või 25.12 ca 50-80% alla hinnatud. Näiteks maksis jogurt ca 20 senti ja karbitäis puuviljasalatit arbuusist, papaiast ja melonist ca euro. Ühe piima asemel ostsin kotitäie kraami.
Pelaelõunal jõululõuna Adriani, Dilipi ja teistega, kelle nimesid ma kõiki ei mäleta. Ja õhtul läksime jõuluüritusele. Teiste hulgas oli seal Tarmo Soomest, rida sakslasi, hispaanlasi, mitu argentiinlast, prantslasi, Praha Skaibis töötav indoneeslane, tšehhe ja tõenäoliselt veel mitmeid. Enamus oli ise midagi süüa kaasa teinud (noh, kõikidele siis ikka) ja hiljem välja minnes nagu tavaliselt veeresin. Selgus, et trammid ikka ei käi nii nagu pühade ajal plaanis ja kasutasime esimest korda Uberit. Ukrainlasest juht ei osanud inglise keelt ning "suhtlesime" seega vene keeles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar