Kuna mul oli Viin plaanis, siis ühtlasi oli ka pigem varajane äratus päevakorras. Tegime eriti mõnusa ja pika hommikusöögi munade, jogurti, toorjuustu, puuviljasalati, kohvi ja teega.
Kell 12 pidi buss väljuma, aga mingit bussi kuskilt ei paistnud. Ooteplatvorm on õues, kus pole ühtegi digitaalset tablood. Kell 12:40 tuli SMS, et väljumine hilineb tund aega. Aga hea, et nad läbisõitva bussi puhul (Berlin - Dresden - Praha - Viin) sellest siis lõpuks ikka aru said. Läksin terminali süüa ostma. Kõik söögiletid olid suurepäraselt varustatud erinevate saiatoodetega. Kell 13:10 tuli järgmine sõnum, et väljasõit hilineb 1:40. ja siis nii ca 13:55 tuli ka buss lõpuks ja juba kell kuus olin Viinis.
Mulle tundub, et suurte bussijaamade kõige paremini hoitud saladus on see, mis suunas asub sissepääs terminali ja metroopeatus. Kell kuus õhtul oli Viinis pime ja totaalselt udune. Kuskil polnud ühtegi noolt ega viita, kuhu tuleks liikuda, et metroo peale saada. Aga kui lõpuks ka see koera saba ületatud sai, siis esimesena läbisime metrooga kaunilt peatuse nimega "Tapamajatänav". Ja siis läheb pool Raadit leili Madruse tänava pärast?
Õhtul tegin veel ringi kahel suuremal jõuluturul, jõin amaretto-kirsipunši ja sõin "värskelt rapsiõlis friteeritud kartulilaaste" (loe: jahtunud kartulikrõpse).
Kell 12 pidi buss väljuma, aga mingit bussi kuskilt ei paistnud. Ooteplatvorm on õues, kus pole ühtegi digitaalset tablood. Kell 12:40 tuli SMS, et väljumine hilineb tund aega. Aga hea, et nad läbisõitva bussi puhul (Berlin - Dresden - Praha - Viin) sellest siis lõpuks ikka aru said. Läksin terminali süüa ostma. Kõik söögiletid olid suurepäraselt varustatud erinevate saiatoodetega. Kell 13:10 tuli järgmine sõnum, et väljasõit hilineb 1:40. ja siis nii ca 13:55 tuli ka buss lõpuks ja juba kell kuus olin Viinis.
Mulle tundub, et suurte bussijaamade kõige paremini hoitud saladus on see, mis suunas asub sissepääs terminali ja metroopeatus. Kell kuus õhtul oli Viinis pime ja totaalselt udune. Kuskil polnud ühtegi noolt ega viita, kuhu tuleks liikuda, et metroo peale saada. Aga kui lõpuks ka see koera saba ületatud sai, siis esimesena läbisime metrooga kaunilt peatuse nimega "Tapamajatänav". Ja siis läheb pool Raadit leili Madruse tänava pärast?
Õhtul tegin veel ringi kahel suuremal jõuluturul, jõin amaretto-kirsipunši ja sõin "värskelt rapsiõlis friteeritud kartulilaaste" (loe: jahtunud kartulikrõpse).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar