Reede õhtuks olid meil plaanid. Olulisim ja väljakutseid pakkuvaim vast vähemalt laupäevani ärkvel püsida. Või siis piisavalt vara magama minna, et ärkaks laupäeval sellisel ajal, et oleks sobilik Berlini parimatesse klubidesse, näiteks Berghaini minna.
Laupäeval ärkasime peale üheksat selle peale, et naaber ei teinudki remonti ja ükski töömees ei langetanud puid ka. Läksime Silosse brunchile. Ahjupannkook mustikate, ricotta ja vahtrasiirupiga. Eriti hea. Tegime ringi turul, jõime värsket apelsinimahla ja läksime Weddingisse. Kuna Barcelonas, Park de Besos'es ei pakutud ühtegi besot, siis polnud mu ootused ka Weddingi osas just eriti kõrged. Etteruttavalt olgu öeldud, et tõepoolest, sõrmusega ma sealt tagasi ei tulnud. Lõunat sõime taas Lähis-Ida kohas ja toitu jõudis lauda nii palju, et vähemalt kolmandik jäi meil järgi ja ülejäänud suured pitasaiad surusin Flacole kotti. Ta küll ei tundnud nende vastu huvi, aga kuna Ruandas lapsed nälgivad, siis ma lubasin, et söön ise ära. Etteruttavalt olgu öeldud, et saiad on siiani Flaco köögis Berlinis.
Läksime Potsdami platsile, sest mul oli vaja pildistada pegasust ja paari puud ja siis UniQlosse minna. Mõtlesin temperatuurile ja eesootavale talvele ja soetasin veel natuke termopesu. Enne kui sealt edasi liikuma saime, olime sunnitud vaatama mootorratastel jõuluvanade paraadi. Algus oli isegi nagu naljakas, aga peale kümmet minutit passimist enam mitte eriti. Mootorrattad olid ... kaunistatud. Ja see on veel tagasihoidlik väljendus selle kohta. Nende rataste peale olid ehitatud jõulukeskused!
Rita ja Nikolaiga oli plaanis minna Gendarmituru jõuluturule, aga juba kassasaba oli suuna Brandenburgi väravatele võtnud, seega läksime hoopis sööma.
Õhtul kodus vaatasime veel Grand Hotel Budapesti ja enne kui arugi saime, oli pühapäev käes! :)
Pühapäeval vaatasime natuke täikal ringi ja õhtuks jõudsin tagasi Prahasse. Korteriomanik, kes mind juba kaks nädalat näinud polnud, jõudis poole tee peal mulle kirja saata ja küsida, et kas mul kõik ikka korras on. Ma arvan, et ta tahtis lihtsalt lisaks munadele ka mu muu kraami külmkapist nahka panna.
Laupäeval ärkasime peale üheksat selle peale, et naaber ei teinudki remonti ja ükski töömees ei langetanud puid ka. Läksime Silosse brunchile. Ahjupannkook mustikate, ricotta ja vahtrasiirupiga. Eriti hea. Tegime ringi turul, jõime värsket apelsinimahla ja läksime Weddingisse. Kuna Barcelonas, Park de Besos'es ei pakutud ühtegi besot, siis polnud mu ootused ka Weddingi osas just eriti kõrged. Etteruttavalt olgu öeldud, et tõepoolest, sõrmusega ma sealt tagasi ei tulnud. Lõunat sõime taas Lähis-Ida kohas ja toitu jõudis lauda nii palju, et vähemalt kolmandik jäi meil järgi ja ülejäänud suured pitasaiad surusin Flacole kotti. Ta küll ei tundnud nende vastu huvi, aga kuna Ruandas lapsed nälgivad, siis ma lubasin, et söön ise ära. Etteruttavalt olgu öeldud, et saiad on siiani Flaco köögis Berlinis.
Läksime Potsdami platsile, sest mul oli vaja pildistada pegasust ja paari puud ja siis UniQlosse minna. Mõtlesin temperatuurile ja eesootavale talvele ja soetasin veel natuke termopesu. Enne kui sealt edasi liikuma saime, olime sunnitud vaatama mootorratastel jõuluvanade paraadi. Algus oli isegi nagu naljakas, aga peale kümmet minutit passimist enam mitte eriti. Mootorrattad olid ... kaunistatud. Ja see on veel tagasihoidlik väljendus selle kohta. Nende rataste peale olid ehitatud jõulukeskused!
Rita ja Nikolaiga oli plaanis minna Gendarmituru jõuluturule, aga juba kassasaba oli suuna Brandenburgi väravatele võtnud, seega läksime hoopis sööma.
Õhtul kodus vaatasime veel Grand Hotel Budapesti ja enne kui arugi saime, oli pühapäev käes! :)
Pühapäeval vaatasime natuke täikal ringi ja õhtuks jõudsin tagasi Prahasse. Korteriomanik, kes mind juba kaks nädalat näinud polnud, jõudis poole tee peal mulle kirja saata ja küsida, et kas mul kõik ikka korras on. Ma arvan, et ta tahtis lihtsalt lisaks munadele ka mu muu kraami külmkapist nahka panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar