Minu maailma maitsed

Minu maailma maitsed ja lemmikud minu köögist läbi paari viimase aasta. Kuigi ma üldiselt panengi üles valdavalt retsepte, mis mulle omale on väga meeldinud, siis alati on neid, mida ma teen ikka ja jälle. Ja oma üllatuseks avastan tihtipeale ka seda, et mõni kunagine lemmik on vahepeal sahtlipõhja ununenud :)

Hommikusöögid
Kaiserschmarrn
Kohevad õunapannkoogid
Ricottapannkoogid sidruni ja mangoga
Huevos rancheros

Talvehommikutel, kus akna taga sajab lund ning mingeid erilisi plaane ei olegi, saab võtta rahulikult ning teha omale vürtsikad mehhikopärased munad tomatikastmes ja värskete tortilladega. Mõnusalt mahlane suutäis on suur ja toitev ning kõht enne õhtut tühjaks minna ei tohiks :)
Suvehommikutesse, kus päike särab akna taga, kõik on roheline ning kohe tahaks kuhugi välja saada, sobivad erinevad pannkoogid ning kui tahaks midagi eriti pühapäevast, siis kaiserschmarrn. Ricottapannkoogid on paksud, mahlased ja sidrunilised ning kohevad õunapannkoogid meenutavad lapsepõlve.

Joogid
Kardemonilassi
Mangolassi
India vürtsköömne-mündijook
Limonada

Minu kuuma ilma lemmikud on jääkülmad limonada ja India mündijook ning pisut jahedamasse ilma sobivad mango- ja kardemonilassi.

Määrded, kreemid, leiva peale
Hernepesto
Hummus
Baba ghanoush
Rukola-fetakreem
Guacamole

Minu lemmikud juhul kui keegi tuleb kas ootamatult külla või ei ole aega pikalt sööke ette valmistada. Hummuse komponendid on mul alati kodus olemas. Suviselt värske ja kerge hernepesto ning kreemine guacamole on ka alati kindla peale minekud. Baba ghanoush on mõnusalt köögiviljane ning kerge pähklimaitsega ning rukola-fetakreem sobib hästi suuremale seltskonnale, sest on pisut tugevama maitsega ning pigem süüakse korraga vähem.

Supid
Koorene maisisupp
Sidrunimaitseline lamba-läätsesupp
Gazpacho
Tom Yum Gai
Tom Yum Goong
Kana-sidrunheinasupp
Sametine porgandisupp apelsini ja ingveriga
Sametine kõrvitsasupp mee ja kitsejuustuga
Tomatisupp
Tom Kha Gai

Ja minu lemmikud - supid :) Ma olen täiesti sõltuvuses vürtsikatest Tai suppidest ning sügisesel ajal ei ole midagi paremat sametistest porgandi- või kõrvitsasuppidest. Tilga mee, lusikatäie kitsejuustu või natukese ingveriga. Koorene maisisupp on kiirelt valmiv magus-vürtsikas supp Mehhikost ning lambaliha-läätsesupp toitev ja hapukas-vürtsikas araabiapärane supp. Ja kuumadesse suvedesse ei sobi midagi paremini kui jäine gazpacho.

Köögiviljad
Praetud sirmikud pecorinoga
Ahjutomatid mozzarella ja munaga
Tomati-sinepipirukas
Aedvilja plaadiquiche

Minu pikaajalised lemmikud ning ka sõprade poolt korduvalt heakskiidetud - tomati-sinepipirukas ja kergelt krõmpsuvate sparglitega aedvilja-plaadipirukas. Lisaks sügisene taldrikutäis praetud sirmikuid pecorinolaastudega ning ahjus küpsetatud tomatid mozzarella ja munadega.

Riis ja pasta
Sidrunipasta
Laimirisotto
Paprikarisotto
Dal Bhat

Eelmise suve leid ja lemmik - Jamie Oliveri sidrunipasta. Imeliselt kerge ja sidruniline ning lihtne valmistada. Ma olen katsetanud väga erinevaid risottosid, aga lemmikuteks on jäänud köögiviljane paprikarisotto ning värske laimirisotto. Ka dal bhat kuulub minu toitvate ja lihtsate lemmikute hulka.

Linnuliha
Maroko sidrunikana
Kana suvikõrvitsaga
Kana jõhvika-apelsinikastmes
Pardikoiva-confit
Kana tikka masala

Pardikoiva-confit'd on keeruline üle trumbata, see on nii mõnusalt pehme ja suussulav. Aga kui ei ole aega kolm tundi liha valmimist oodata, siis mu lemmikkana on tehtud apelsini ja jõhvikatega, maitseb kergelt magushapu ning jääb väga mahlane. Aasiapärased kana tikka masala ning kana kookoskastmes suvikõrvitsaga on samuti lihtsad valmistada ning maitsevad kreemikas-vürtsiselt. Kergem variant kanast on marokopärane sidrunikana oliividega.

Muud
Värsked kevadrullid
Metspähklileib
Momod
Tortillad
Dolma lambalihaga
Luc lac
Grillitud kuldmerikoger sidrunheinakastmes

Värsked kevadrullid lähevad alati käiku, kui on soov süüa midagi kerget ja värsket. Kombinatsioon vürtsikast magushapust kastmest, krevettidest või kalast, salatist, kurgist ja maitsetaimedest on kindla peale minek ning sobib igasse aastaaega. Sellesama kerge toiduga haakub ka sidrunheinakastmes grillitud kala. Talvistel nädalavahetustel, kui on rohkem aega, võib ette võtta momode või dolmade tegemise. Aega kulub üksjagu, aga tulemus on kahtlemata seda väärt. Sama käib ka isetehtud leiva kohta. Kambodžast pärit luc lac ehk raputatud liha praemunaga valmib kiirelt ning maitseb hästi. Tortillade kohta saan öelda vaid, et peale seda kui ma sain maitsta koduseid tortillasid, ei ole ma poeomi enam valmis sööma. Nende valmistamine nõuab küll pisut ettevalmistust ja aega, aga tulemus on masstoodangust võrreldamatult parem. Ja alati igale lauale sobivad kergelt grillitud sparglid hea singiga.

Magusad küpsetised
Klassikaline keeks
Araabiapärane saiapuding
Sidruniruudud
Pastel de tres leches
Portugali kreemikoogid apelsinisiirupiga
Šokolaadivulkaanid
Kreemine mandli-rabarbrikook
Õunakook brändi-vahukoorega
Karamellised kõrvitsaküpsised

Lihtsamad koogid nagu sidruniruudud, portugali kreemikoogid, araabiapärane saiapuding ja šokolaadivulkaanid on just need koogid, millega muljet avaldada :) Valmivad kiirelt ja maitsevad täiesti suurepäraselt. Hea nii tööpäevaõhtuti külalistele pakkuda kui külla minnes kaasa võtta. Mehhiko traditsiooniline kolme piima kook, pastel de tres leches valmib küll ajaliselt pisut kauem, aga pole samuti midagi keerulist ning sobib minu meelest erakordselt hästi just mõnda kevadisse nädalavahetusse :) Klassikaline keeks on see, mida me mäletame oma lapsepõlvest ning mis kipub kohe ahjusoojalt otsa saama. Erilised lemmikud on ka esimestest rabarbritest valmiv kreemine rabarbrikook ning brändi-vahukoorega siirupine õunakook sügisõhtusse. Ma pole kunagi olnud suurem asi küpsisesõber, aga need kergelt vürtsikad, rohke kardemoniga, seest pehmed ja pealt karamellised kõrvitsaküpsised võlusid mind hetkega :)

Magustoidud
Kulfi
Ananass mündisegus
Ahjuõunad iirisekastmes
Apelsinisorbett
Masala-jogurt
Vahtrasiirupine magustoit brie, pähklite, pirni ja kannikestega
Rabarbri-tapiokipuding
Mandlitäidisega ploomid šokolaadis

Isetehtud jäätisest ei saa üle ega ümber, olgu selleks siis magus ja pistaatsiane kulfi või suviselt jäine tsitrusesorbett. Viimaste aastate jõululemmikud on ploomid šokolaadis ning õunaajahitt ahjuõunad iirisekastmes. Suveõhtutesse sobivad ülikiirelt valmiv magustoit brie juustust ja vahtrasiirupist ning kerge rabarbritapiokipuding. Karge piparmünt ning magus ja mahlane ananass moodustavad koos mõnusa salati Tai õhtu eelroaks ning aasiapärane masalajogurt puuviljadega sobib igasse aastaaega.

Tordid ja koogid
Jõhvika-toorjuustutort
Mangotort
Key Lime Pie
Jõhvikatäidisega kakaobeseerull
Tiramisu

Kui on soovi pakkuda midagi tõeliselt erilist, kreemist ja head... Minu absoluutsete lemmikute hulka kuuluvad rohkest toorjuustust valmiv jõhvikatort ning kakaobeseerull jõhvika-mascarponetäidisega. Need on mõlemad nii kreemised, nii rammusad ja nii ... head :) Tiramisu on samuti kindla peale minek, selle vahuline kreem ning kohvi- ja konjakimaitselised biskviidikihid koos tassitäie espressoga ei jäta ühtegi külalist ükskõikseks. Key lime pies on koos hapukas laimikreem, šokolaadine põhi ning kohev munavalgevahukiht. Ja kergemaks tordiks sobib hästi mangotort.

Kinoaasta 2011

127 hours
Autod 2
Black Swan
Halb õpetaja
Ilusad valed
Johnny English Reborn
Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel
Kuidukuma, osa 1
Midnight in Paris
Mis su number on?
Nakkus
New Year's Eve
No strings attached
Pohmakas II
Punamütsike
Rio
Rumal, pöörane armastus
Rummipäevikud
Saabastega kass
Saatuse büroo
Smurfid
Something borrowed
Soul Kitchen
Starbuck
Südametemurdja
The King's Speech
Tourist
Vesi elevantidele
Üks päev

2011 kinokülastused :) 29 filmi, neist 1 PÖFFilt, 4 käisin Artises vaatamas, 1 CC Plazas ja 23 Solarises. 5 filmi olid 3D. Väga meeldisid filmid Üks päev, Turist, Kuninga kõne, Soul Kitchen, Rio ja Midnight in Paris.

Raamatuaasta 2011

Allan Keian - Otsetee paradiisi
Allan Keian - Puhtsüdamlik ülestunnistus
Andres Herkel - Aserbaidžaani kirjad
Anna Gavalda - Consolation
Anna-Maria Penu - Kes kardab Aafrikat?
Anthony Bourdain - Avameelselt köögist
Anthony Bourdain - Koka rännakud
Anuradha Roy - Lootusetu igatsuse atlas
Berit Renser, Terje Toomistu - Seitse maailma
Bill Bryson - Ei siin ega seal
Bill Bryson - I'm a Stranger Here Myself: Notes on Returning to America After 20 Years Away
Brigitta Davidjants - Ida läänepiiril. Türgi, Armeenia, Gruusia
Carlos Fuentes - Artemio Cruzi surm
Dagmar Raudam - Minu Gruusia
Dick Francis - Longshot
Elif Shafak - The Bastard of Istanbul
Erle Stanley Gardner - Kärssava kupli juhtum
Ester Laansalu - Minu Kreeka
Frank Schreider ja Helen Schreider - La Tortuga
Guillermo Martínez - Märkamatud mõrvad
Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi - Kristina
John Grisham - Confession
John Grisham - Theodore Boone: Kid Lawyer
John Humphrys ja Christopher Humphrys - Sinine taevas ja mustad oliivid
Juta Raudnask – Samba, sake ja tšillikaun
Kaja Kahu - Minu Guatemala
Karl Pilkington - Happyslapped by a Jellyfish
Kazuo Ishiguro - Never Let Me Go
Krister Kivi - Eesti maja
Leonora Peets - Maroko taeva all
Liisi Lõo - Minu Tšiili
Mae Lender - Minu Taani
Manona Paris - Minu Moskva
Margot Roose - Minu Amsterdam
Mart Laar, Andres Herkel - Kuuba südames
Max Goldt - Vom Zauber de seitlich dran Vorbeigehens
Meeli Lepik - Minu Omaan
Mihhail Veller - Legendid 2
Mihhail Veller - Nevski prospekti legendid
Nicholas Sparks - At First Sight
Nick Hornby - Julia, alasti
Olev Remsu - Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia
Peter Mayle - Prantsuse naudingud
Ragne Jõerand - Minu Bollywood
Robert P. Parker - A Savage Place
Roy Strider - Punane ja must
Sara Gruen - Water for Elephants
Schapelle Corby, Kathryn Bonella - Elu ilma homseta
Sigrid Suu-Peica - Minu Horvaatia
Stefanie Zweig - Nirgendwo in Afrika
Sue Monk Kidd - Mesilaste salajane elu
Tara Janzen - Crazy Sweet
Tarmo Jõeveer - Minu Haiti
Tiina Sepp - Peregrina päevik
Tom Stone - Suvi Kreeka tavernis
Vahur Afanasjev - Minu Brüssel
Victoria Thompson - Murder in Little Italy
Viivi Luik – Varjuteater

Kokku sai eelmisel aastal loetud 58 raamatut, neist reisiraamatuid oli 29, toiduga seonduvaid 5, poliitilisi, ajaloolisi, ühiskonnakriitilisi või religiooniga seonduvaid 9. Lemmikud on boldis :)

Raamatukuu detsember 2011

Liisi Lõo - Minu Tšiili
Juta Raudnask - Samba, sake ja tšillikaun
Earl Stanley Gardner - Kärssava kupli juhtum
Mart Laar, Andres Herkel - Kuuba südames
Kazuo Ishiguro - Never Let Me Go

Saabastega kass

Saabastega kass, režissöör Chris Miller

Ma satun pidevalt mõtlema, et kellele need tänapäeva animatsioonid mõeldud on - sisu on lapselik, samas naljad ja temaatika suuremalt jaolt kahemõttelised.

Elephants remember

Tellitud, omale, uue omaniku leidnud :) Ülejäänud uued ehted on poes.

Isetehtud jõulud :)

Kõrvitsa-hurmaasalat kanaga

Sügiseselt kirju ja suviselt kerge salat.

Vaja läheb:
kõrvits
hurmaa
kirsstomatid
kanafilee
oliiviõli
soola
laimimahla
mett
kardemoni
vürtsköömneid
tšillipulbrit või -kastet


Puhasta kõrvits ja lõika kuubikuteks. Soojenda praeahi 220 kraadini. Pane kõrvitsakuubikud ahjuplaadile, nirista peale oliiviõli ja raputa pisut soola. Pane kõrvits grilli alla ning küpseta, kuni tükid on pehmed ja kuldpruunid.

Pruunista kanafileed võis, maitsesta soolaga, vala peale pisut vett ning jäta hauduma kuni fileed on läbi küpsenud.

Koori ja haki hurmaa ning poolita kirsstomatid. Haki kanafileed.

Kastme jaoks sega kokku õli, mesi ja laimimahl, lisa sool, vürtsköömned, purustatud kardemon ja tšilli. Aseta taldrikule kõrvitsakuubikud, hurmaatükid, tomatipoolikud ja kana ning vala üle kastmega.

Kõrvitsa-kastanipüreesupp

Minu kööki jõudis Minu Kokaraamat. Mulle meeldivad sellised kokaraamatud, kus on lahedaid retsepte kogu maailmast, mis on Eestis enne raamatussejõudmist läbi tehtud ja siinsetes oludes toimivad. Kõrvitsa-kastanipüreesupp on pärit Urmas Väljaotsa Pariisi retseptikogust, minupoolsete täiendustega.

Vaja läheb:
10-15 kastanit
500 grammi kõrvitsat
1 sibul
pipart
soola
vürtsköömneid
mett

Kõigepealt kastanitest. Et saada Eestis kokku 15 kastanit, tuleb tõenäoliselt neid soetada ca 60, sest minu Solarisest ostetud pakist, kus oli 16 kastanit, kõlbas süüa vaid 4 või 5. Kõik ülejäänud olid kas täiesti mädanenud või hallitanud.

Pese kastanid ja tee otsa noaga ristipidi sisselõiked. Pane kastanid potti ja keeda ca 20 minutit, kuni kastanid on pehmed. Jahuta ja koori. Puhasta kõrvits ja lõika kuubikuteks. Pane potti, kata napilt veega ning keeda pehmeks. Püreesta koos keeduveega ning keeda madalal kuumusel kuni püree on piisavalt paks. Purusta kastanid kahvliga peeneks ning lisa kõrvitsapüreesse. Maitsesta supp soola, pipra, vürtsköömne ja natukese meega.

Kuuba südames

Mart Laar, Andres Herkel - Kuuba südames

Laari ja Herkeli ülevaade Kuuba lähiminevikust ja hetkeolukorrast. Laar räägib üldisest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast kõrvaltvaatajana, ta ei ole kunagi Kuubale pääsenud. Herkel kirjeldab viie päeva jooksul Havannas toimunud kohtumisi.

Ma ei ole kindel, et see oli hea mõte need kaks lugu ühte raamatusse panna, niivõrd erinevad olid nende kirjastiilid. Niivõrd palju parem oli Laari sulg.

Amber Love

Endale, kingituseks, tellitud :)

New Year's Eve

New Year's Eve, režissöör Garry Marshall

Romantiline aastalõpu meelelahutus :)

Never Let Me Go

Kazuo Ishiguro - Never Let Me Go

Eelmise aasta PÖFFil käisin selle raamatu põhjal valminud filmi vaatamas. Kuigi ma filmi näinuna olin lugejale mõeldud infost pidevalt sammu ees, oli raamat siiski hea. Ka raamatu meeleolu oli teistsugune. Kui filmis oli algusest peale selge, kellega tegemist on, mis tulevikus saab ja miks see kõik toimub, siis raamatus anti lugejale infot jaokaupa. Nagu ka raamatutegelastele endile: "Meile öeldi ja meile ei öeldud".

Klassikaline keeks

Sel suvel hakkas minu lauale jõudma maitseid Egiptusest. Minu üllatuseks ei olnud need, nagu ma oleksin araabia köögist eeldanud, vürtsised ja rammusad vaid pigem kerged ja vahemerelised. Erandiks vaid nende koogid ja maiustused, mis on tõeliselt magusad :) Keeks on Egiptuses kõige tavalisem kook, mida igapäevaselt tee kõrvale pakutakse. Minu jaoks meenutas see eelkõige lapsepõlvest tuttavat klassikalist keeksi, mis kõige paremini maitseb teisel-kolmandal päeval.

Vaja läheb:
3 tassi jahu
1 tl küpsetuspulbrit
225 grammi toasooja võid
1,5 tassi suhkrut
vanilli
3 muna
pool tassi piima

soovi korral: marju või martsipanitükke või riivitud tsitruselise koort või mahla

Sega jahu ja küpsetuspulber.

Vahusta toasoe või suhkru ja vanilliga, lisa ükshaaval munad ja pidevalt segades jahu. Sega juurde ka piim ja soovi korral lisandid.

Vala tainas võitatud ja riivsaiaga ülepuistatud vormi ning küpseta 170 kraadi juures 50 minutit kuni keeks on kuldpruun ja läbi küpsenud.

Retsepti sain Nelelt :)

Rummipäevikud

The Rum Diary, režissöör Bruce Robinson

Täpselt see, mida ma ühelt Johnny Deppi filmilt ootasin - rohkelt absurdi, alkoholi ja meelelahutust. Ja kiirust, kus üks hetk hakkab kõik toimuma peadpööritava kiirusega.

Filmis oli ilusat loodust, Puerto Rico külaelu, korruptsiooni ja selle vastu väljaastumist, armastust, rohkelt rummi ja ilusaid naisi. Ma läksin seda vaatama ilma igasuguse taustainfota, peale teadmise, et tegemist on tõestisündinud lool põhineva teosega ja seega oli aeglane sissejuhatus täiesti omal kohal. Hilisem tegevus tegi tasa ka sissejuhatuse :)

Raamatukuu november 2011

Elif Shafak - The Bastard of Istanbul
John Grisham - Confession
Allan Keian - Puhtsüdamlik ülestunnistus
Allan Keian - Otsetee paradiisi
Stefanie Zweig - Nirgendwo in Afrika

Koidukuma, osa 1

The Twilight Saga: Breaking Dawn - Part 1, režissöör Bill Condon

Minu jaoks on see täielik müstika, kuidas on võimalik kaks tundi nii vähese tegevusega sisustada. Kohutavalt pikk, veniv ja igav.

The Bastard of Istanbul

Elif Shafak - The Bastard of Istanbul

Viite sellele raamatule korjasin üles hiljuti loetud Davidjantsi raamatust.

Raamat on kahe perekonna - türgi ja ameerika armeenia - lugudest. Nende minevikust, olevikust ja minevikuga leppimisest, selle tunnistamisest ja sellega hakkamasaamisest. Aga ka unustamisest ja mõistmisest ja juurte otsimisest. Samuti sellest, kui väike on maailm ja kuidas lõpuks kõikide lood omavahel põimuvad.

Tõeliselt hea ja kaasa elama ja mõtlema panev raamat üle pika aja. Eestlasena samastan ma ennast pigem raamatu armeenia perekonnaga ning mõistan neid ja näen sadakond aastat tagasi toimunud sündmusi nende vaatevinklist.

Starbuck

Starbuck, režissöör Ken Scott

Minu selle aasta ainus Pöffikülastus. Aga film oli hea ja külastust väärt :)

Tegemist komöödiaga neljakümnendates Davidist, kes 18-20 aastat tagasi käis paari aasta jooksul igapäevaselt spermadoonoriks. Selle tulemusena on nüüd maailmas 533 äsja täisealiseks saanud last rohkem, kellest 142 otsustavad, et tahavad oma bioloogilise isaga tuttavaks saada ning alustavad kohtuteed, mis võimaldaks neil isa identiteedi teada saada.

Ning kuigi David väidab, et ei soovi oma isikut noortele avaldada, ei suuda ta siiski vastu panna ning hakkab lapsi ükshaaval üles otsima ning rohkemal või vähemal määral osade elus osalema.

Kuna tegemist komöödiaga, siis oli ka lõpp üsna ootuspärane :)

Barcelona pildid

Barcelona pildid on siin :)

Blue Bay

Tellitud, müüdud, broneeritud ja omale :) Ülejäänud uued ehted on poes.

Chilaquiles

Kui eelmise õhtu tortillasöömisest on üle jäänud tortillasid ja kana, siis selles retseptis saab need ilusti ära kasutada. Vormiroog tortilladest ja kanast on Mehhikos levinud kodune toit. Tijuana kandis süüakse seda aga hommikusöögiks.

Ahjusoojana on tegemist mahlase vormiga, mida katab kergelt krõbe sulanud juust. Järgmisel päeval sobib aga tõesti hästi kergemaks eineks.

Vaja läheb:
300 grammi pruunistatud ja keedetud kanaliha, väikseks tükeldatud
salsa verde (kuna Eesti kaubanduses on roheliste tomatitega kehvad lood, siis asendasin selle tšillise tomatikastmega)
200 ml hapukoort
120 ml rõõska koort
6 maisitortillat, ribadeks lõigatud
250 grammi tugevamaitselist juustu, riivitud


Kuumuta ahi 175 kraadini. Määri vorm õliga ning kata põhi tšillikastmega. Sega omavahel koored ning kata tšilli kooreseguga. Laota peale kanatükid ning seejärel tortillaribad. Kata riivjuustuga. Korda seni kuni koostisained on otsas.

Küpseta ca 45 minutit, kuni juust on pealt kergelt pruunistunud.


Tomatise tšillikastme tegemiseks püreesta 1 tomat, pool sibulat, 1-2 küüslauguküünt ja 1 spl teravat habanero tšilli kastet.

Retsept on taas raamatust 500 platos mexicanos.

Koorene maisisupp / Sopa mexicana de maiz asado y chile

Barcelonast soetasin omale lõpuks kauaoodatud Mehhiko kokaraamatu. Kuni mu hispaania kokanduskeel järgmisele tasemele jõuab, harjutan vaikselt lihtsamate retseptidega. Koorene maisisupp on mõnusalt magus-vürtsikas ja sobib hästi kiiresse sügisõhtusse.

Vaja läheb:
4 maisitõlvikut (Eesti oludes ajab asja ära ka konservmais, 2 purki)
lusikatäis oliiviõli
1 suur tšilli
noaotsatäis tšillipulbrit
750 ml kanapuljongit
240 ml rõõska koort
soola

koriandrit

Pihusta maisile oliiviõli ning pane mais koos tšillikaunaga praeahju grilli alla. Grilli mõlemad kergelt pruunikaks. Pane tšillikaun hetkeks kaussi ning kata kauss toidukilega. Lase seista 5 minutit ning seejärel koori ja eemalda seemned. Lõika tšilli ribadeks.

Pane kanapuljong keema ning lisa mais ja tšilli ning tšillipulber. Lase keeda 5 minutit. Lisa rõõsk koor, maitsesta soolaga ning kuumuta keemiseni, aga ära lase enam keeda. Serveeri koriandriga.

Retsept raamatust 500 platos mexicanos.

Paljajalu Barceloneta rannas

Viimasesse päeva Barcelonas kuulub alati kõikide oma lemmikkohtade läbijalutamine. Ja Barceloneta ning rand kuuluvad kindlasti lemmikute hulka. Seekord mängis ka ilm kaasa ning rannas on ca 25 kraadi sooja, päike paistab ja rand on täis päevitajaid ja massaaži pakkuvaid aasia päritolu tütarlapsi. Merelt tulevad tõeliselt võimsad lained ning veepiiril pole kuulda suurt midagi peale vahuse lainemüha.

Teistmoodi Barcelona

Kui ma tavaliselt jalutan ringi peamiselt Barcelonetas, Gracias ja vanalinnas (sest need on mu lemmikud) ning aeg-ajalt avastan ka midagi uut, siis seekord veetsime kaks päeva kolades mööda minu poolt seni külastamata ja mulle teadmata kohti. Laupäeval läksime ühe "Tres Turons" otsas olevale kaitserajatisele, kust avanes Barcelonale linna parim 360-kraadine panoraamvaade ning ühtlasi sai istuda Barcelona "katusel" jalad üle serva rippu. Samast rajatisest pisut allpool, el Carmeli suunas asus mahajäetud ja lagunenud modernistlik maja, mis oli täis poolikuid treppe, värvilist grafitit, vanu seinakaunistusi ning keraamilisi plaate.

Pühapäeval otsisime Tibidabo tagant üles Gran Casino de la Rabassada varemed. Tegemist oli eelmise sajandi alguses ehitatud suure kasiino- ning meelelahutuskompleksiga, koosnedes kasiinost, ameerika mägedest, veeliumäest, hotellist ja bordellist. Kompleks sai tegutseda vaid aastajagu kui hasartmängud Hispaanias ära keelati ning kaks aastat hiljem sulgeti kogu kompleks, sest ilma kasiinota ei olnud võimalik seda suurejoonelist keskust üleval pidada. Kuuldavasti oli kasiinos olnud ka ruum, mille said soovi korral oma kasutusse koos pudeli šampuse ja ühe kuuliga laaditud revolvriga need, kes kogu oma raha maha mänginud olid.

Kompleksist oli järel üsna vähe - jupp müüri, mirador (mille olid skvotterid oma kasutusse võtnud), bordellihoone seinad, terrass ja trepp ning värav. Metsas olevat ka ameerika mägede juppe võimalik leida, aga neid me otsima ei hakanud :)

Taste of Barcelona

Maitsed ja vürtsid, lõhnad ja emotsioonid ja värvid.

Confession

John Grisham - Confession

Ma olen Grishami stiiliga tuttav, ma olen lugenud läbi vist küll kõik tema raamatud ja mul pole mingeid illusioone õnneliku lõpu osas. Aga selle raamatu puhul ma ikkagi lootsin, et äkki. Aga ei.

Tegemist on 18-aastaselt süütult vangi ja surmanuhtlusele mõistetud mustanahalise poisiga, keda süüdistatakse kooliõe vägistamises ja mõrvas. Vaatamata sellele, et tegelik mõrvar tuleb päevavalgele, surmatakse poiss kiiruga ikka.

See raamat häirib mind siiani.

Eating Barcelona

Seepia ja sardiinid, tursk ja tiigerkrevetid, vein, steigid, puuviljad ja magusad marjad otse puu otsast (või alt), salatid, sushi ja imeline tom kha, kevadrullid ja jäätis ja suussulavad croissantid ja napolitanad. Ja cafe con leche.

Barcelona

Barcelona nädalavahetuse hommikud on täis rahvast ja värsket saialõhna, pallimänge ja lapsi ja koeri. Päikesekiiri ja avaraid väljakuid. Tänavatel jalutavad lauluviise vilistavad vanamehed, väljakutel mängivad isad lastega jalgpalli.

Üks päev

One Day, režissöör Lone Scherfig

Vaatamata sellele, et tegemist on Hollywoodi filmiga, pani see film, tegelased, tegevused ja tegevusetused veel mitmel päeval endale mõtlema.

Pärast ülikooli lõpetamist veedavad Dexter ja Emma 15. juuli öö koos ning sealt saab alguse ka nende sõprus. Film näitab sama päeva järgneva 20 aasta jooksul, mõnikord veedavad Emma ja Dexter selle koos, mõnikord eraldi. Kuid see päev on alati olemas ja ei pruugi meeldida teistele inimestele nende eludes. 20 aasta jooksul näidatakse nende valikuid, soove, meeldimisi ja mittemeeldimisi, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi.

Ainus, mis sellel filmil puudu jäi, oli happy end...

Tõenäoliselt mõtles nii mõnigi peale selle filmi vaatamist oma minevikule :)

Amy seisukoht

Amy seisukoht, lavastaja Mladen Kiselov

See on läbi aastate kulgev perekonnadraama, kus tundeid on jumaldamisest vihkamiseni, on ükskõiksust, käegalöömist, leppimist ja mitteleppimist. Amy tunneb ennast algul peigmehe, hiljem mehe ning ema vahele jäänuna, suhete silujana. Soovides mõlema poolega hästi läbi saada ning ka nende omavahelist läbisaamist soodustada, jäävad Amy enda soovid aga täiesti varju. Tema ema on tuntud näitleja, kellele teater on kogu elu. Vanakooli kasvatusega ema kardab oma tütre tuleviku pärast, kardab teda kaotada ning kardab, et tütar kaob võimuka mehe varju. Amy peigmees Dominic on aga järgmise põlvkonna esindajana filmide ning uuema meedia lummuses ning kinnitab, et noortele enam teater korda ei lähe.

See on siiras lugu ühest perekonnast, pereliikmete omavahelisest läbisaamisest, tülidest, leppimistest ja muutumisest läbi aja. Ma usun, et suurem osa vaatajaid suudab tõmmata paralleele ka omaenda elu või minevikuga.

Aga see tuli mulle üllatusena, et 1984. aastal Inglismaal mobiiltelefonid juba nii levinud olid :)

Otsetee paradiisi, Puhtsüdamlik ülestunnistus

Allan Keian “Otsetee Paradiisi” ja “Puhtsüdamlik Ülestunnistus”

Uudishimu sai võitu. Nimetatud raamatud on olnud Apollo ilukirjanduse top 10-s paaril nädalal. Suurte reavahedega, üsna kobavas kirjastiilis raamatud said mõne tunniga läbi loetud ning rohkem ma nende peale poleks aega kulutada tahtnud ka.

Ma ei armasta suuremat paroodiaid. Kahjuks ei olnud žanri enne lugemahakkamist kuskilt võimalik tuvastada. Igal pool kirjutati kaasahaaramisest ja arvukalt müüdud põnevikest.

Mõlemad raamatud olid kolkakülast pärit Maarjast, keda 16-aastaselt vägistatakse, bordelli tööle petetakse, narkomuulaks värvatakse, pornomodellins kasutatakse, seejärel taas bordelli, seekord Monacos luksusjahil olevasse petetakse, kes seejärel põgenedes helikopterist langevarjuga alla hüppab, saades võhivõõralt piloodilt 50 000 eurot kingituseks, keda peale hüppamist taas vägistada tahetakse (siinkohal lõpeb esimene raamat); kes seejärel Ameerikasse lendab, 45 000 euroga 9 kuud Hiltoni parimas sviidis elab, pidutseb, tennisetunde võtab, ohjeldamatult kalleid riideid ostab (muide, Hilton ei tundugi nii kallis olevat, kui ma siiani arvasin), seejärel pankrotistunult börsipettusi korraldab, sellega miljoneid teenib (etteruttavalt olgu öeldud, et üks mees pani kõigi nende miljonitega ajama, nii, et peategelane oli jällegi pankrotis), käigu pealt programmeerib, tunni ajaga ise omale börsi toimimise selgeks tegi, peale teist pankrotti hipiseltskonna leidis, kellega kaks aastat ringi reisis, seejärel peale autoavariid, kus kõik teised viis surma said ja tema ainsana marrastustega pääses, kindlustuspettuse sooritas ning moeloojaks hakkas. Peale kõike seda murdis tema tuppa salk korralikult relvastatud politseinikke, kes ta käed raudu panid ning ülekuulamisele viisid. Raamatu lõpus lasti tüdruk maha.

16-aastaselt kooli pooleli jätnud peategelane oli äärmiselt andekas kõiges, mida iganes ta ette võttis – ta oli imeilus, itaallasi langes tema ees nagu loogu, kohe esimesest tennisetunnist alates oli selge, et ta on imelaps ning jõuab veel kaugele, mitte kunagi IT-d õppinuna programmeeris ta käigupealt, börsi toimimise ning selle petmise mõtles tunni aja jooksul ise enda jaoks selgeks, kui ta joonistama hakkas, peeti teda uueks Picassoks, kui ta moodi looma hakkas, sai hetkega maailmakuulsaks, mõne kuu järel töötas tema heaks tuhandeid alluvaid, ta avas esindusi üle kogu maailma.

Autoril läks teise raamatu lõpus sassi, mis hetkel tulnuks kasutada mina-vormi ja kuna tema-vormi. Ka ei ole eesti keeles korrektne pealkirja kõikide sõnade suurtähtedega kirjutamine.

Nirgendwo in Afrika

Stefanie Zweig - Nirgendwo in Afrika

Mulle on alati meeldinud, kui mõnes heas raamatus soovitatakse mõnda teist head raamatut. Ma ei suuda hetkel küll meenutada, millisest ma selle konkreetse idee sain, aga igal juhul raamatu ma omale Ebayst tellisin ja praeguseks ka läbi lugenud olen.

Regina, olles tol ajal viieaastane, emigreerub enne Teist Maailmasõda koos vanematega natsi-Saksamaalt Aafrikasse, Keeniasse. Saksamaal tagasihoidlik ja arg tüdruk aga elavneb Aafrikas, saab üle varasematest hirmudest ning hakkab oma uut elukohta piiritult armastama. Tema rõõmu varjutavad vaid vanemate omavahelised, aeg-ajalt jahenevad tunded ning pikad, kolmekuulised perioodid koolis, eemal kodust ja sõpradest. Ka ei suutnud tema vanemad, eriti isa kuni emigratsiooni lõpuni Aafrikas kodumaad näha. 1947. aastal kolis perekond, kes selleks hetkeks oli ühe pereliikme võrra suurem, tagasi Saksamaale.

Autobiograafiline raamat, ladus kirjastiil, autori armastus Keenia vastu ning maastikukirjeldused panevad lugeja kaasa elama, koos tegelastega lootma ja ootama.

Kaiserschmarrn

Ma ei ole kunagi saladust teinud sellest, et ma saksa kööki suuremat hinnata ei oska. Üks vähestest asjadest, millele ma erandi teen, on laupäevahommikune kaiserschmarrn. Ja seegi peaks algselt hoopis Austriast pärit olema :) Kuid Saksamaal vägagi levinud. Imeliselt õhuline, kergelt ja kiirelt valmiv ning lõputult variatsioone pakkuv kook sobib hästi nädalavahetuse hommikusse piimakohvi kõrvale.

Ühe sööja kohta läheb vaja:
2 muna
1 spl suhkrut
natuke soola
0,5 dl piima
1 dl jahu
1 tl vanilliekstrakti
soovi korral rosinaid, pähkleid, mandleid, kuivatatud puuvilju vmt
serveerimiseks (tuhk)suhkrut, mett, moosi, vahtrasiirupit, värskeid marju, vahukoort vmt
praadimiseks selitatud võid


Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks. Sega hulka jahu, sool, piim, vanilliekstrakt ja (rummis leotatud) rosinad või kuivatatud puuviljad, (röstitud ja hakitud) pähklid või mandlid.
Vahusta munavalged tugevaks vahuks ning sega ettevaatlikult taignasse.
Sulata pannil või ning vala korraga ühe portsu jagu tainast pannile. Küpseta madalal tulel mõlemalt poolt kuldpruuniks kuni kook on läbi küpsenud.
Rebi kook tükkideks, puista peale (tuhk)suhkrut ning serveeri kas niisama või mee, moosi, vahtrasiirupi, värskete marjade, vahukoore või muu meelepärasega.

Kõrvitsa-tapiokipuding jõhvikakastmega

Kõrvitsahooaeg jätkub koos kevadise lemmiku, tapiokiga :) Sügisesse sobiv, kookospiima ja kõrvitsapüreega tapiokipuding jõhvikakastmega.

Vaja läheb:
1 dl tapiokki
650 ml vett
3+1 spl pruuni suhkrut
1 tl vanilliekstrakti
pool laimi
1 dl kookospiima
1,5 dl kõrvitsapüreed
3 kardemonikupart, puhastatud ja purustatud
1 dl jõhvikaid


Kuumuta vesi, lisa tapiokk ja keeda madalal tulel pidevalt segades 10-15 minutit.
Sega omavahel kõrvitsapüree, 3 spl suhkrut, laimimahl, vanilliekstrakt ja purustatud kardemon. Kõige lõpus sega hulka ka kookospiim.
Kui tapiokk on keenud, sega hulka kõrvitsa-kookospiimasegu ning keeda segades veel mõni minut.
Tõsta puding magustoidukaussidesse ja jäta jahtuma.
Kastme jaoks püreesta jõhvikad 1 spl suhkruga ning tõsta kaste jahtunud pudingi peale.

Raamatukuu oktoober 2011

Olev Remsu - Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia
Andres Herkel - Aserbaidžaani kirjad
Brigitta Davidjants - Ida läänepiiril. Türgi, Armeenia, Gruusia
Manona Paris - Minu Moskva

Coraline

Tellitud, broneeritud ja omale :) Ülejäänud uued ehted on poes.

Johnny English Reborn

Johnny English Reborn, režissöör Oliver Parker

Järjekordne märge endale, et käisime kinos. IMDB-s on see film saanud hämmastavad 6,7 punkti.