Jätkub :) Varsti poes.
esmaspäev, 13. detsember 2010
Laimirisotto
See on kõige maitsvam risotto, mida ma söönud olen. Laim annab sellele imeliselt värske ja kergelt hapuka maitse. Laim on küll viimastel aastatel minu köögi lahutamatu osa olnud, aga valdavalt oma tee siiski Aasia toitudesse ja jookidesse leidnud. Mul on hea meel, et teda on võimalik siduda ka Vahemere köögiga.
Vaja läheb:
iga sööja kohta 100 grammi risottoriisi
võid
sibulat
puljongit
valget veini
parmesani
rõõska koort, vahukoort või toorjuustu
iga 100 gr riisi kohta pool laimi
Vaja läheb:
iga sööja kohta 100 grammi risottoriisi
võid
sibulat
puljongit
valget veini
parmesani
rõõska koort, vahukoort või toorjuustu
iga 100 gr riisi kohta pool laimi
Haki sibul ning prae võis kergelt klaasjaks. Lisa riis ning prae ka see klaasjaks, aga ära pruunista. Lisa pool pokaali valget veini ning kuumuta mõni minut kuni alkohol aurustub. Hakka kulbitäie kaupa puljongit lisama ning lase madalal kuumusel haududa. Kui riis on poolelgi pehme, riivi sisse laimikoor ning lisa fileeritud ja hakitud laim. Keeda riis pehmeks, sega sisse maitse järgi parmesani ning mõni supilusikatäis kohvikoort, vahustatud vahukoort või toorjuustu. Serveeri värskeltriivitud laimikoorega.
pühapäev, 12. detsember 2010
Pesto
Ma vaatasin, et ma polegi pesto retsepti varem üles pannud.
Vaja läheb:
2 küüslauguküünt
peotäis seedriseemneid või parajasti kodus olemasolevad pähkleid
suur peotäis basiilikulehti
suur peotäis riivitud parmesani
natuke värskelt purustatud pipart
koriandrilehti
oliiviõli
Rösti seemned võ pähklid kergelt pannil ning pane seejärel kõik asjad blenderisse ja püreesta ühtlaseks. Õli kogus sõltub sellest, kui paksu või vedelat pestot tahad, aga vähemalt 1-1,5 dl peaks selle koguse kohta siiski olema.
Koriandrilehti ei pea panema, küll aga annavad need pestole, muidu üsna rammusale toidule mõnusat värskust.
Vaja läheb:
2 küüslauguküünt
peotäis seedriseemneid või parajasti kodus olemasolevad pähkleid
suur peotäis basiilikulehti
suur peotäis riivitud parmesani
natuke värskelt purustatud pipart
koriandrilehti
oliiviõli
Rösti seemned võ pähklid kergelt pannil ning pane seejärel kõik asjad blenderisse ja püreesta ühtlaseks. Õli kogus sõltub sellest, kui paksu või vedelat pestot tahad, aga vähemalt 1-1,5 dl peaks selle koguse kohta siiski olema.
Koriandrilehti ei pea panema, küll aga annavad need pestole, muidu üsna rammusale toidule mõnusat värskust.
Murgh makhani
Võikana
Chicken Butter masala
Kahele läheb vaja:
2 kanafileed
õli
Marinaad
200 ml maitsestamata mahejogurtit (ilma želatiinita)
jupp ingverit
2-3 küüslauguküünt
1/3 tl tšillipulbrit
1/4 tl vürtsköömnepulbrit
1/4 tl garam masalat
natuke soola
poole laimi mahl
soovi korral jahvatatud sandlipuud (värvi jaoks)
Makhani kaste
2 suurt tomatit
50 gr võid
1/4 tl paprikapulbrit
1/4 tl garam masalat
soola
20 gr kohvikoort
Marinaadi jaoks purusta ingver ja küüslauk ning sega jogurti ja kõikide teiste koostisosadega. Lõika kana tükkideks ning jäta vähemalt 1-2 tunniks seisma.
Kui kana on kpsetamiseks valmis, vala paksu põhjaga poti põhja õli ning vala potti kana koos marinaadiga. Küpseta madalal tulel aeg-ajalt segades kuni kana on pehme. Kana küpsemise ajal valmista makhani kaste.
Makhani kastme jaoks purusta tomatid ning pane need pannile. Küpseta ca 5 minutit, kuni vedelik on veidi aurustunud. Lisa või, paprikapulber, garam masala ja soola. 30 sekundi pärast vala juurde 20 grammi kohvikoort ning sega kaste läbi. Vala kaste kana juurde, sega korralikult läbi ning serveeri kohe hea kleepuva riisiga.
Chicken Butter masala
Kahele läheb vaja:
2 kanafileed
õli
Marinaad
200 ml maitsestamata mahejogurtit (ilma želatiinita)
jupp ingverit
2-3 küüslauguküünt
1/3 tl tšillipulbrit
1/4 tl vürtsköömnepulbrit
1/4 tl garam masalat
natuke soola
poole laimi mahl
soovi korral jahvatatud sandlipuud (värvi jaoks)
Makhani kaste
2 suurt tomatit
50 gr võid
1/4 tl paprikapulbrit
1/4 tl garam masalat
soola
20 gr kohvikoort
Marinaadi jaoks purusta ingver ja küüslauk ning sega jogurti ja kõikide teiste koostisosadega. Lõika kana tükkideks ning jäta vähemalt 1-2 tunniks seisma.
Kui kana on kpsetamiseks valmis, vala paksu põhjaga poti põhja õli ning vala potti kana koos marinaadiga. Küpseta madalal tulel aeg-ajalt segades kuni kana on pehme. Kana küpsemise ajal valmista makhani kaste.
Makhani kastme jaoks purusta tomatid ning pane need pannile. Küpseta ca 5 minutit, kuni vedelik on veidi aurustunud. Lisa või, paprikapulber, garam masala ja soola. 30 sekundi pärast vala juurde 20 grammi kohvikoort ning sega kaste läbi. Vala kaste kana juurde, sega korralikult läbi ning serveeri kohe hea kleepuva riisiga.
Brita kook
Ma olen seda kooki varem ka teinud, aga see on igati mõnus pühapäevane kook, mida võib ikka ja jälle uuesti teha :)
Vaja läheb:
4 muna
2,5 dl + 1 spl suhkrut
150 gr sulatatud ja jahutatud võid
2,5 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vaniljesuhkrut
1,5 dl mandlilaaste
2 dl vahukoort
marju
Vahusta neli munakollast 1 dl suhkruga heledaks vahuks. Vahusta ka üks munavalge ja sega see õrnalt munakollasega kokku. Vala segu sisse sulatatud ja täiesti mahajahutatud või. Sega läbi ning lisa nisujahu koos küpsetuspulbri ja vaniljesuhkruga. Valmis tainas määri ahjuplaadile.
Besee jaoks vahusta ülejäänud kolm munavalget 1,5 dl suhkruga tugevaks vahuks ning kata saadud seguga tainas. Pane peale veel mandlilaastud ning küpseta eelsoojendatud ahjus 175 kraadi juures alumisel siinil 20 minutit.
Võta ahjust välja ja lase täiesti ära jahtuda. Jahtunud kook lõika pooleks, määri ühele poolele vahukoort ning kata see marjadega. Pane peale teine pool ning tõsta kook külmkappi.
Enne serveerimist peaks kook vähemalt paar tundi külmas olema ja marjadest ning vahukoorest mahlaseks imbuma.
Krevetisupp laimiviiludega
Aasiapärased supid on endiselt mu lemmikud - oma vürtsikuselt sobivad nad suurepäraselt meie talve, olles samas kerged ja väherasvased. Ning neid on imelihtne valmistada :)
Kahele sööjale läheb vaja:
0,5 l puljongit
soola
suhkrut
2 õhukest laimiviilu
50 gr tooreid krevette
natuke valget pipart
1 tl koriandrilehti
laimilehti
1 väike tšillikaun
Lase puljong keema, lisa sool, suhkur, laimiviilud ja -lehed ning viilutatud tšillikaun. Lisa krevetid ning kui krevetid on valmis, serveeri supp, puistates sellele pipart ja koriandrilehti.
Originaalretseptis oli ette nähtud pool peotäit soola ning pool peotäit suhkrut, aga mina panin mõlemat kordades vähem. Eriti tuleks soolaga ettevaatlik olla.
Retsept Aare Lode Tai köögist.
Ma armastasin sakslast
Ma armastasin sakslast, lavastaja Elmo Nüganen
Tammsaare ja Nüganeni koostöö kohta on väga raske midagi öelda, sest see on lihtsalt nii hea :)
Mulle meeldis see lähenemine, kus lugu jutustati läbi mõlema peategelase - etendus oli Oskari lugu, mida saatis Erika vahetult enne surma kirjutatud kiri.
Kuidagi on just Tammsaare etendused need, kus toimuv tõmbab paralleele minu elu ja minu endaga ja isegi tükk aega hiljem taban ennast ühele või teisele situatsioonile mõtlemast...
Tammsaare ja Nüganeni koostöö kohta on väga raske midagi öelda, sest see on lihtsalt nii hea :)
Mulle meeldis see lähenemine, kus lugu jutustati läbi mõlema peategelase - etendus oli Oskari lugu, mida saatis Erika vahetult enne surma kirjutatud kiri.
Kuidagi on just Tammsaare etendused need, kus toimuv tõmbab paralleele minu elu ja minu endaga ja isegi tükk aega hiljem taban ennast ühele või teisele situatsioonile mõtlemast...
The Mistress of Spices
The Mistress of Spices, režissöör Paul Mayeda Berges
India muinasjutt vürtside emandaks kasvatatud tüdrukust, kes vastavalt reeglitele peab oma elu pühendama vürtsidele ja nende abil teiste inimeste aitamisele. Vähe sellest, et ta ei tohi vürtside võimet kunagi omaenda huvides kasutada, ei tohi ta neist ka eemalduda ega ühtegi teist inimest puudutada. Aga nagu muinasjuttudes ikka, tuleb ka siin mängu ilus noormees ning tütarlaps avastab ennast kahe tule vahelt :) Muinasjutulikult lihtne ja õnnelik lõpp on filmil ka.
Aga mitte filmi "sisu" ei olnud minu jaoks oluline. Vaid kõik need vürtsid ja jutt nendest. Neid oli nii palju, et vaadates võis täiesti tunda vürtspoe lõhna :P
India muinasjutt vürtside emandaks kasvatatud tüdrukust, kes vastavalt reeglitele peab oma elu pühendama vürtsidele ja nende abil teiste inimeste aitamisele. Vähe sellest, et ta ei tohi vürtside võimet kunagi omaenda huvides kasutada, ei tohi ta neist ka eemalduda ega ühtegi teist inimest puudutada. Aga nagu muinasjuttudes ikka, tuleb ka siin mängu ilus noormees ning tütarlaps avastab ennast kahe tule vahelt :) Muinasjutulikult lihtne ja õnnelik lõpp on filmil ka.
Aga mitte filmi "sisu" ei olnud minu jaoks oluline. Vaid kõik need vürtsid ja jutt nendest. Neid oli nii palju, et vaadates võis täiesti tunda vürtspoe lõhna :P
My Family and other Animals
My Family and other Animals, režissöör Sheree Folkson
Durrelli raamatute lugemise ajal läksin otsima tema salvestatud klippe loomadest, aga leidsin hoopis, et raamatute põhjal on erinevaid filme tehtud.
Ükski film ei suuda kunagi edasi anda Durrelli raamatute mahlakat teksti ja koomilisi situatsioone, aga film oli sellegipoolest meeldiv ajaviide :)
Durrelli raamatute lugemise ajal läksin otsima tema salvestatud klippe loomadest, aga leidsin hoopis, et raamatute põhjal on erinevaid filme tehtud.
Ükski film ei suuda kunagi edasi anda Durrelli raamatute mahlakat teksti ja koomilisi situatsioone, aga film oli sellegipoolest meeldiv ajaviide :)
Parim näitleja linnas
Lii Unt - Parim näitleja linnas
Lii Undi esimene Varanasi raamat. Erinevalt teisest osast on siin suurem rõhk vaimsusel, meditatsioonil, iseenda otsingutel. Minu jaoks oli kõike muud natuke liiga vähe, ma ootasin rohkem inimestest, igapäevaelust.
Mind häirib endiselt sõna "pateetiline" kummaline kasutus - Rikša kõikus sõites pateetiliselt (=ülipidulikult).
Lii Undi esimene Varanasi raamat. Erinevalt teisest osast on siin suurem rõhk vaimsusel, meditatsioonil, iseenda otsingutel. Minu jaoks oli kõike muud natuke liiga vähe, ma ootasin rohkem inimestest, igapäevaelust.
Mind häirib endiselt sõna "pateetiline" kummaline kasutus - Rikša kõikus sõites pateetiliselt (=ülipidulikult).
laupäev, 11. detsember 2010
The Size of the World
Joan Silber - The Size of the World
Kuue erineva inimese ja erineva ajastu ning taustaga inimese mina-jutustus, kus tegevus toimub Aasias (Vietnam, Tai), Euroopas (Itaalia) ja Ameerikas (Mehhiko, Ühendriigid). Need on lood inimestest, kes on jätnud kodumaa ning kolinud võõrsile. Kuigi kõiki lugusid saab lugeda ka iseseisvatena, on nad lõpuks kõik ka omavahel rohkem või vähem läbi põimunud.
Mulle meeldis, kuidas iga uus lugu algas nagu uus raamat ning inimeste saatus mind lugedes endasse haaras. Eelmised lood hakkasid iga järgmisega järjest rohkem meelest minema ning mõne seosega tuli täiesti üllatuslikult meelde tegelane raamatu esimestelt lehekülgedelt. Raamatu tegi eriliseks ka mitmete sündmuste kirjeldamine läbi erinevate inimeste silmade.
Kuue erineva inimese ja erineva ajastu ning taustaga inimese mina-jutustus, kus tegevus toimub Aasias (Vietnam, Tai), Euroopas (Itaalia) ja Ameerikas (Mehhiko, Ühendriigid). Need on lood inimestest, kes on jätnud kodumaa ning kolinud võõrsile. Kuigi kõiki lugusid saab lugeda ka iseseisvatena, on nad lõpuks kõik ka omavahel rohkem või vähem läbi põimunud.
Mulle meeldis, kuidas iga uus lugu algas nagu uus raamat ning inimeste saatus mind lugedes endasse haaras. Eelmised lood hakkasid iga järgmisega järjest rohkem meelest minema ning mõne seosega tuli täiesti üllatuslikult meelde tegelane raamatu esimestelt lehekülgedelt. Raamatu tegi eriliseks ka mitmete sündmuste kirjeldamine läbi erinevate inimeste silmade.
reede, 10. detsember 2010
Lastevabrik
The Tiger Factory, režissöör Woo Ming Jin
Pöffi lõpetuseks sattus sama temaatikaga film, millega mu selleaastane Pöff ka algas. Mõlemas olid peategelasteks vaestest piirkondadest pärit noored tüdrukud, ühed Brasiiliast, teises Malaisiast.
Aga filmide suur vahe seisnes tegelaste meeleolus ja suhtumises. Nad püüdlesid kõik parema elu ja rohkema raha poole ja kõikidel oli see tee väga raske ning seotud enda müümisega. Kui Brasiilia filmis "Varastatud unistused" suutsid tegelased siiski elurõõmu säilitada, siis "Lastevabriku" peategelane, 19-aastane Ping oli kahel kohal töötades ning tädi lastevabriku heaks rase olles üsna ära kustunud. Ta unistas töökohast Jaapani autovaruosade firmas ning kogus salaja raha sinnapõgenemiseks.
Pöffi lõpetuseks sattus sama temaatikaga film, millega mu selleaastane Pöff ka algas. Mõlemas olid peategelasteks vaestest piirkondadest pärit noored tüdrukud, ühed Brasiiliast, teises Malaisiast.
Aga filmide suur vahe seisnes tegelaste meeleolus ja suhtumises. Nad püüdlesid kõik parema elu ja rohkema raha poole ja kõikidel oli see tee väga raske ning seotud enda müümisega. Kui Brasiilia filmis "Varastatud unistused" suutsid tegelased siiski elurõõmu säilitada, siis "Lastevabriku" peategelane, 19-aastane Ping oli kahel kohal töötades ning tädi lastevabriku heaks rase olles üsna ära kustunud. Ta unistas töökohast Jaapani autovaruosade firmas ning kogus salaja raha sinnapõgenemiseks.
Mere äärde
Alamar, režissöör Pedro González-Rubio
Kohati tekkis dokumentaalfilmi "Väikekalur Kariibi merel" tunne :) Ja dokumentaalilaadse filmina oleks ta täiesti hea olnud, palju merd, palju kalu ja mereande, korallrahu, paat ja maja merel. Aga mingil arusaamatul põhjusel oli üritatud ka mingit lisastory't sisse tuua Mehhikos kasvanud poisikesest, kes on õige pea emaga Itaaliasse kolimas ning veedab veel aega isaga enne äraminekut.
Kohati tekkis dokumentaalfilmi "Väikekalur Kariibi merel" tunne :) Ja dokumentaalilaadse filmina oleks ta täiesti hea olnud, palju merd, palju kalu ja mereande, korallrahu, paat ja maja merel. Aga mingil arusaamatul põhjusel oli üritatud ka mingit lisastory't sisse tuua Mehhikos kasvanud poisikesest, kes on õige pea emaga Itaaliasse kolimas ning veedab veel aega isaga enne äraminekut.
teisipäev, 7. detsember 2010
Loomaaed lahti
Ma jätan tõenäoliselt nüüd väga ajast maha jäänud ja vanamoodsa mulje, aga ma pean ära ütlema, et need Tallinna tänavad vallutanud karvased, kõrvade ja sabaga mütsid on väga koledad. Ma ei armastanud oma karvast, lõua alt seotavat mütsi (mille küljes ei rippunud vähemalt roosad kõrvad ega tutiga saba) juba väiksena, aga eeskujuliku nõukogude lapsena sain aru, et kanda tuleb seda, mida saada on ja mis külma talve üle elada aitab.
Kui ma seda kõrvadega mütsi esimest korda nägin, oli see ühe algklassilapse peas. Ja ma tabasin ennast mõttelt, et vaene laps, kuidas ta on lasnud vanematel sellise mütsi omale peale suruda (tavaliselt võib kõrvadega mütse näha aastaste tittede peas). Ei mingit vaest last, praeguseks on selge, et selliseid kunstkarusnahkseid jubedusi kannavad kõikide vanusegruppide naissoost esindajad.
Kui ma seda kõrvadega mütsi esimest korda nägin, oli see ühe algklassilapse peas. Ja ma tabasin ennast mõttelt, et vaene laps, kuidas ta on lasnud vanematel sellise mütsi omale peale suruda (tavaliselt võib kõrvadega mütse näha aastaste tittede peas). Ei mingit vaest last, praeguseks on selge, et selliseid kunstkarusnahkseid jubedusi kannavad kõikide vanusegruppide naissoost esindajad.
pühapäev, 5. detsember 2010
Kaev
Vihir, režissöör Umesh Vinayak Kulkarni
Selleaastase Pöffi kõige suurem pettumus minu jaoks. Kohutavalt pikad kaks tundi. Kui filmi esimene pool oli veel indialik, temperamentne, värviline, siis teine pool ainult venis.
Lugu lapsepõlve muretusest ja muredest ning täiskasvanuks saamisest. Tädipojad ja ühtlasi parimad sõbrad Sameer ja Nachiket veedavad suve koos teiste sugulastega vanavanemate juures ning elavad pulmaettevalmistustes. Kui aga neist vanem, Nachiket kaevu, kus nad pidevalt koos teiste lastega ujumas käisid, upub (või ennast uputab), siis tunneb Sameer, et on jäänud täiesti üksinda ning keegi ei mõista ta probleeme. Aegamööda asub ta otsingutele, et leppida Nachiketi surmaga ning leida ka oma elu mõte ja eesmärk.
Selleaastase Pöffi kõige suurem pettumus minu jaoks. Kohutavalt pikad kaks tundi. Kui filmi esimene pool oli veel indialik, temperamentne, värviline, siis teine pool ainult venis.
Lugu lapsepõlve muretusest ja muredest ning täiskasvanuks saamisest. Tädipojad ja ühtlasi parimad sõbrad Sameer ja Nachiket veedavad suve koos teiste sugulastega vanavanemate juures ning elavad pulmaettevalmistustes. Kui aga neist vanem, Nachiket kaevu, kus nad pidevalt koos teiste lastega ujumas käisid, upub (või ennast uputab), siis tunneb Sameer, et on jäänud täiesti üksinda ning keegi ei mõista ta probleeme. Aegamööda asub ta otsingutele, et leppida Nachiketi surmaga ning leida ka oma elu mõte ja eesmärk.
laupäev, 4. detsember 2010
kolmapäev, 1. detsember 2010
Ära lase mul minna
Never let me go, režissöör Mark Romanek
Film kloonitud noortest, keda on loomisest saadik kasvatatud eesmärgi ja teadmisega, et peale täiskasvanuks saamist ja enne keskikka jõudmist saavad neist elundidoonorid ning üldiselt "elavad nad üle" keskmiselt 2-3 annetust, mille järel nad surevad.
Nad tunduvad sellega leppinud olevat, mõneti isegi seda ootavat, sest nii aitavad nad päästa pärisinimeste elusid. Nad teavad, et nad peavad varsti surema ja kuigi nad seda isegi ei vaidlusta, üritavad nad siiski seda võimalusel edasi lükata, et oma armastatuga veel natuke koos saaks olla.
Ma ei ole raamatut küll lugenud, aga film tundus mulle natuke pealiskaudne ja ülelibisev olevat.
Film kloonitud noortest, keda on loomisest saadik kasvatatud eesmärgi ja teadmisega, et peale täiskasvanuks saamist ja enne keskikka jõudmist saavad neist elundidoonorid ning üldiselt "elavad nad üle" keskmiselt 2-3 annetust, mille järel nad surevad.
Nad tunduvad sellega leppinud olevat, mõneti isegi seda ootavat, sest nii aitavad nad päästa pärisinimeste elusid. Nad teavad, et nad peavad varsti surema ja kuigi nad seda isegi ei vaidlusta, üritavad nad siiski seda võimalusel edasi lükata, et oma armastatuga veel natuke koos saaks olla.
Ma ei ole raamatut küll lugenud, aga film tundus mulle natuke pealiskaudne ja ülelibisev olevat.
Ettearvamatud
Mine vaganti, režissöör Ferzan Ozpetek
Pere noorem poeg Tommasso tuleb Roomast kodulinna külla ning tahab perele teatavaks teha muuhulgas uudise, et ta on gei. Kuna ta aga oma plaanist räägib kõigepealt vanemale vennale, astub see vahele ning teeb õhtusöögilauas hoopis omapoolse teadaande.
Kõigest sellest sünnib palju segadust, Tommasso satub olukorda, mida ta on üritanud eluaeg vältida ning lisaks tulevad etteteatamata talle külla tema geisõbrad Roomast.
Täpselt selline film, mida ma ootasin. Rohkelt temperamentseid väljaütlemisi, komöödiat, segadusi :) Sekka ilusaid Itaalia väikelinnavaateid.
Pere noorem poeg Tommasso tuleb Roomast kodulinna külla ning tahab perele teatavaks teha muuhulgas uudise, et ta on gei. Kuna ta aga oma plaanist räägib kõigepealt vanemale vennale, astub see vahele ning teeb õhtusöögilauas hoopis omapoolse teadaande.
Kõigest sellest sünnib palju segadust, Tommasso satub olukorda, mida ta on üritanud eluaeg vältida ning lisaks tulevad etteteatamata talle külla tema geisõbrad Roomast.
Täpselt selline film, mida ma ootasin. Rohkelt temperamentseid väljaütlemisi, komöödiat, segadusi :) Sekka ilusaid Itaalia väikelinnavaateid.
Varastatud unistused
Sonhos Roubados, režissöör Sanrda Werneck
Film kolmest brasiilia tüdrukust, kes elavad Rio de Janeiro vaeses piirkonnas. Neil kellelgi ei ole elus kerge olnud, kuid kõikidel on omad unistused. Paraku on nad sunnitud omal elu sees hoidmiseks prostituutidena raha teenima. Sellele vaatamata ei loobu nad oma suurematest või väiksematest unistustest.
Ja lõpetuseks katkend pealtkuuldud vestlusest (kaks ca 20-25-aastast noormeest): "Kule, inka supakad ikka on? Muidu vist mingi hispaania- või mehhikokeelne see." :)
Film kolmest brasiilia tüdrukust, kes elavad Rio de Janeiro vaeses piirkonnas. Neil kellelgi ei ole elus kerge olnud, kuid kõikidel on omad unistused. Paraku on nad sunnitud omal elu sees hoidmiseks prostituutidena raha teenima. Sellele vaatamata ei loobu nad oma suurematest või väiksematest unistustest.
Ja lõpetuseks katkend pealtkuuldud vestlusest (kaks ca 20-25-aastast noormeest): "Kule, inka supakad ikka on? Muidu vist mingi hispaania- või mehhikokeelne see." :)
Raamatukuu november 2010
Gerald Durrell - Catch me a colobus
Gerald Durrell - Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus...
Gerald Durrell - Linnud, loomad ja sugulased
Gerald Durrell - Jumalate aed
Kati Lumiste - Minu Ibiza
Gerald Durrell - Loomaaed mõisas
Gerald Durrell - Loomaaed saarel
Gerald Durrell - Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus...
Gerald Durrell - Linnud, loomad ja sugulased
Gerald Durrell - Jumalate aed
Kati Lumiste - Minu Ibiza
Gerald Durrell - Loomaaed mõisas
Gerald Durrell - Loomaaed saarel
teisipäev, 30. november 2010
Gerald Durrell
* Catch me a colobus - keskendub rohkem kui teised raamatud ohustatud liikide säilitamisele, tegevus Jersey loomaaias, Lääne-Aafrikas ja Mehhikos.
* Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus... - esimene raamat on ekspeditsioonist Lääne-Aafrikasse, kus kogutud loomadega pani Durrell aluse omaenda loomaaiale; teine raamat on loomavaatlusreisist Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Malaisiasse.
* Linnud, loomad ja sugulased - teine raamat elust Korfu saarel.
* Jumalate aed - kolmas Korfu raamat.
* Loomaaed mõisas - raamat Durrelli oma loomaaiast, valdavalt sealsetest huvitavamatest eksemplaridest ja juhtumitest.
* Loomaaed saarel - Jersey loomaaiast, keskendudes valdavalt loomade pidamisega seotud probleemidele.
Durrelliga on selleks korraks kõik, kodus olevad raamatud on läbi loetud :) Hetkel pooleli värskelt soetatud The Size of the World.
* Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus... - esimene raamat on ekspeditsioonist Lääne-Aafrikasse, kus kogutud loomadega pani Durrell aluse omaenda loomaaiale; teine raamat on loomavaatlusreisist Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Malaisiasse.
* Linnud, loomad ja sugulased - teine raamat elust Korfu saarel.
* Jumalate aed - kolmas Korfu raamat.
* Loomaaed mõisas - raamat Durrelli oma loomaaiast, valdavalt sealsetest huvitavamatest eksemplaridest ja juhtumitest.
* Loomaaed saarel - Jersey loomaaiast, keskendudes valdavalt loomade pidamisega seotud probleemidele.
Durrelliga on selleks korraks kõik, kodus olevad raamatud on läbi loetud :) Hetkel pooleli värskelt soetatud The Size of the World.
laupäev, 27. november 2010
teisipäev, 23. november 2010
Portugali kreemikoogid apelsinisiirupiga vol. 2
Kuna eelmised koogid ajasid mul ahjus üle ning nende küpsemine võttis kaua aega, katsetasin täna naid kooke natuke teistmoodi. Ja tulid veel paremad :) Ja ilusamad ;)
12 koogi jaoks on vaja:
pool kilo lehttainast
1 apelsin
1 sidruni riivitud koor
300 ml vahukoore ja piima segu
3 munakollast
100 gr suhkrut
2 spl maisitärklist
vaniljekaun
5 spl pruuni suhkrut
jupp kaneeli
12 koogi jaoks on vaja:
pool kilo lehttainast
1 apelsin
1 sidruni riivitud koor
300 ml vahukoore ja piima segu
3 munakollast
100 gr suhkrut
2 spl maisitärklist
vaniljekaun
5 spl pruuni suhkrut
jupp kaneeli
Riivi sidruni ja apelsini koor hästi peene riiviga poti põhja. Lisa suhkur, maisitärklis, munakollased ja sega hästi läbi. Vala sisse piima ja koore segu ning sega ühtlaseks. Pane pliidile ning kuumuta keskmisel kuumusel pidevalt segades kuni keemiseni. Eemalda pliidilt ja pane kaane või kilega kaetult jahtuma.
Rulli tainas õhemaks, kasuta rullimisel nii vähe jahu kui võimalik. Rulli tainas uuesti kokku ning lõika 12ks jupiks. Vajuta lõigud laiemaks ning suru võiga määritud muffinivormide põhja ja külgedele. Soovi korral võid enne täidise panemist vormide põhja panna ka hakitud pistaatsiapähkleid või martsipani.
Lisa igasse vormi paar lusikatäit täidist ning küpseta eelsoojendatud ahjus 225 kraadi juures 10-15 minutit.
Serveeri apelsinisiirupiga, mis on valmistatud ühest apelsinist pressitud mahla, 5 supilusikatäie pruuni suhkru ja kaneelijupiga.
Rulli tainas õhemaks, kasuta rullimisel nii vähe jahu kui võimalik. Rulli tainas uuesti kokku ning lõika 12ks jupiks. Vajuta lõigud laiemaks ning suru võiga määritud muffinivormide põhja ja külgedele. Soovi korral võid enne täidise panemist vormide põhja panna ka hakitud pistaatsiapähkleid või martsipani.
Lisa igasse vormi paar lusikatäit täidist ning küpseta eelsoojendatud ahjus 225 kraadi juures 10-15 minutit.
Serveeri apelsinisiirupiga, mis on valmistatud ühest apelsinist pressitud mahla, 5 supilusikatäie pruuni suhkru ja kaneelijupiga.
esmaspäev, 22. november 2010
Nõks
Nõks, lavastaja Priit Võigemast
Viimasel ajal Linnateatris nähtud etendused on kohati olnud natuke kaheldava väärtusega. Seda suurem oli rõõm Nõksust, mis osutus oodatult heaks etenduseks.
17-aastane tütarlaps tuleb Londonisse, et minna NNKÜ-sse (Noorte Naiste Kristlik Ühing) ning satub teed küsima kolme poissmehe käest. Kui etenduse alguses on üks süütu tütarlaps ja kolm noormeest, kellest üks on naistemees, teine naljamees ning kolmas õnnetu nohik, siis etenduse jooksul hakkab rollijaotus muutuma.
Mulle meeldib, kui peale etendust on põhjust mõelda ja arutada, mida lavastaja mõelnud oli, kas mõne tegelase käitumine oli naiivne või põhjalikult kaalutletud. Nõksu üle sai mõnda aega veel arutatud :)
Viimasel ajal Linnateatris nähtud etendused on kohati olnud natuke kaheldava väärtusega. Seda suurem oli rõõm Nõksust, mis osutus oodatult heaks etenduseks.
17-aastane tütarlaps tuleb Londonisse, et minna NNKÜ-sse (Noorte Naiste Kristlik Ühing) ning satub teed küsima kolme poissmehe käest. Kui etenduse alguses on üks süütu tütarlaps ja kolm noormeest, kellest üks on naistemees, teine naljamees ning kolmas õnnetu nohik, siis etenduse jooksul hakkab rollijaotus muutuma.
Mulle meeldib, kui peale etendust on põhjust mõelda ja arutada, mida lavastaja mõelnud oli, kas mõne tegelase käitumine oli naiivne või põhjalikult kaalutletud. Nõksu üle sai mõnda aega veel arutatud :)
Woman on top
Woman on top, režissöör Fina Torres
Penelope Cruzi filmid on tihtipeale kerged, sürrealistlikud ja aeg-ajalt täiesti absurdsed. Samuti ka seesama Woman on top, mis kohati meenutas mulle noore Almodovari filme natuke.
Izabella on nõidusliku välimusega brasiillanna, kes teeb süüa nii, et ka kõige tugevamad mehed nõrkevad. Ta jätab maha oma hoolimatu mehe, kolib Brasiilia külast San Franciscosse, transvestiidist sõbranna juurde ning hakkab oma kulinaarseid unistusi ellu viima.
Tema kirge toidu vastu, uue elu nautimist ja meeste pilke saadavad brasiilia rütmid ja nõiduslik meeleolu.
Penelope Cruzi filmid on tihtipeale kerged, sürrealistlikud ja aeg-ajalt täiesti absurdsed. Samuti ka seesama Woman on top, mis kohati meenutas mulle noore Almodovari filme natuke.
Izabella on nõidusliku välimusega brasiillanna, kes teeb süüa nii, et ka kõige tugevamad mehed nõrkevad. Ta jätab maha oma hoolimatu mehe, kolib Brasiilia külast San Franciscosse, transvestiidist sõbranna juurde ning hakkab oma kulinaarseid unistusi ellu viima.
Tema kirge toidu vastu, uue elu nautimist ja meeste pilke saadavad brasiilia rütmid ja nõiduslik meeleolu.
Unstoppable
Unstoppable, režissöör Tony Scott
"Tõsielul põhinev" linalugu nagu seda reklaamitakse. Aastal 2001 pääses ohtliku veosega rong ilma juhita liikuma, 66 miili järel hüppas raudteetööline rongile ning peatas selle. See on siis see tõesti sündinud lugu. Hollywood suutis sellest teha rohkem kui pooleteisttunnise märuli.
Aeg-ajalt meenutasid mõned stseenid Armageddoni, nii, et tekkis isegi mõningane kahtlus, et mõlemad mehed ei pruugi filmi lõppu näha. Me mõlemad panustasime erinevale mehele erinevatel põhjustel :) Aga oli double-happy-end.
Filmis oli rohkem komöödiat kui selles haledas "Due Date's".
"Tõsielul põhinev" linalugu nagu seda reklaamitakse. Aastal 2001 pääses ohtliku veosega rong ilma juhita liikuma, 66 miili järel hüppas raudteetööline rongile ning peatas selle. See on siis see tõesti sündinud lugu. Hollywood suutis sellest teha rohkem kui pooleteisttunnise märuli.
Aeg-ajalt meenutasid mõned stseenid Armageddoni, nii, et tekkis isegi mõningane kahtlus, et mõlemad mehed ei pruugi filmi lõppu näha. Me mõlemad panustasime erinevale mehele erinevatel põhjustel :) Aga oli double-happy-end.
Filmis oli rohkem komöödiat kui selles haledas "Due Date's".
pühapäev, 21. november 2010
laupäev, 20. november 2010
Dolma lambalihaga
Kui eelmise postituse dolmadakiad riisiga maitsesid hästi, siis antud dolmad lamba- ja veisehakklihaga lihtsalt imeliselt.
Ca 20 dolma jaoks on vaja:
20 viinapuulehte
400 grammi lamba- või lamba- ja veisehakkliha
2 sibulat
soola
pipart
tšillipulbrit
vürtsköömnepulbrit
4 küüslauku
1 sidrun
0,75 dl õli
1 tl suhkrut
Täidise jaoks sega hakkliha peeneks hakitud sibulaga, lisa natuke oliiviõli ning maitsesta soola, pipra, tšilli- ja vürtsköömnepulbriga.
Võta viinapuulehed, kuivata kergelt majapidamispaberiga, eemalda vars, aseta lauale rootsuosa pealpool ning alusta täitmist :) Pane lehele lusikatäis täidist, keera küljed peale ning rulli seejärel dolma valmis. Pane poti või panni põhjale paar viinapuu lehte ning lao dolmad tihedalt üksteise kõrvale. Paiguta vaheldumisi küüslauguküüntega.
Hautamisvedeliku jaoks võta kuum vesi ning lisa sellele 75 ml sidrunimahla, 75 ml oliiviõli ja 1 tl suhkrut. Vala see potti, nii, et dolmad oleks kaetud. Pane raskuseks taldrik, et rullid liikuma ja lahti hargnema ei hakkaks ning pane keema. Hauta madalal kuumusel ca 45 minutit, kuni liha on läbi küpsenud ja lehed on pehmed.
Serveeri kuumalt pearoana.
Ca 20 dolma jaoks on vaja:
20 viinapuulehte
400 grammi lamba- või lamba- ja veisehakkliha
2 sibulat
soola
pipart
tšillipulbrit
vürtsköömnepulbrit
4 küüslauku
1 sidrun
0,75 dl õli
1 tl suhkrut
Täidise jaoks sega hakkliha peeneks hakitud sibulaga, lisa natuke oliiviõli ning maitsesta soola, pipra, tšilli- ja vürtsköömnepulbriga.
Võta viinapuulehed, kuivata kergelt majapidamispaberiga, eemalda vars, aseta lauale rootsuosa pealpool ning alusta täitmist :) Pane lehele lusikatäis täidist, keera küljed peale ning rulli seejärel dolma valmis. Pane poti või panni põhjale paar viinapuu lehte ning lao dolmad tihedalt üksteise kõrvale. Paiguta vaheldumisi küüslauguküüntega.
Hautamisvedeliku jaoks võta kuum vesi ning lisa sellele 75 ml sidrunimahla, 75 ml oliiviõli ja 1 tl suhkrut. Vala see potti, nii, et dolmad oleks kaetud. Pane raskuseks taldrik, et rullid liikuma ja lahti hargnema ei hakkaks ning pane keema. Hauta madalal kuumusel ca 45 minutit, kuni liha on läbi küpsenud ja lehed on pehmed.
Serveeri kuumalt pearoana.
Dolmadakia riisi-rosinatäidisega
Ca 20 dolmadakia jaoks läheb vaja:
2 dl ümarateralist riisikuivatatud või värsket münti
1 sidrun
soola
pipart
2 spl rosinaid
4 spl veini
1 tl suhkrut
1 väiksem sibul
4 küüslauguküünt
jupp kaneeli
20 viinapuulehte
Vala riisile peale keev vesi, sega, nõruta, loputa külma veega ja pane kaussi. Lisa peeneks hakitud sibul, veinis leotatud (soovitavalt üleöö) rosinad, peeneks hakitud münt, riivitud sidrunikoor ning maitsesta soola ja pipraga.
Võta viinapuulehed, kuivata kergelt majapidamispaberiga, eemalda vars, aseta lauale rootsuosa pealpool ning alusta täitmist :) Pane lehele lusikatäis täidist, keera küljed peale ning rulli seejärel dolmadakia valmis. Pane poti või panni põhjale paar viinapuu lehte ning lao dolmadakiad tihedalt üksteise kõrvale. Paiguta vaheldumisi küüslauguküünte ja kaneelipulga tükkidega.
Hautamisvedeliku jaoks võta kuum vesi ning lisa sellele 75 ml sidrunimahla, 75 ml oliiviõli ja 1 tl suhkrut. Vala see potti, nii, et dolmadakiad oleks kaetud. Pane raskuseks taldrik, et rullid liikuma ja lahti hargnema ei hakkaks ning pane keema. Hauta madalal kuumusel ca 45 minutit, kuni riis ja lehed on pehmed.
Tänu mündi värskusele ja sidruni hapukusele maitsevad dolmadakiad kergelt ja mõnusalt :)
Söö soojalt või külmalt eelroaks.
Portugali kreemikoogid apelsinisiirupiga
Neid hõrke, krõbeda ümbrise ja suussulava sisuga koogikesi hakkasin armastama siis, kui Tallinnas tegutses väga lühikest aega koht nimega Vasco da Gama, kust muuhulgas sai osta ka pastéis de nata´sid. Aga munakreemiga koogid on mulle alati kuidagi liiga keerulised isetegemiseks tundunud. Aga peale hiljutisi koogikesi Barcelonas ja Jucjaco blogis neid nähes, tundus siiski olevat käes aeg katsetada :)
12 koogi jaoks läheb vaja:
1 pakk lehttainast (400-500 gr)
300 ml piima
100 ml vahukoort
2 spl maisitärklist
2 muna
2 munakollast
120 gr suhkrut
1 vanillikaun
1 sidrun
Kuumuta piim ja vahukoor keemiseni koos pikuti pooleks lõigatud vanillikauna ja sidruni ning apelsini riivitud koorega. Tõsta tulelt, kata kaanega ja lase jahtuda.
Kuumuta ahi 200 kraadini. Lõika õhukeseks rullitud tainas 12-ks võrdse suurusega tükiks ja polsterda nendega muffinivormi augud. Pane vorm jahedasse. Enne täidise lisamist võid koogikeste põhja panna näiteks hakitud pistaatsiapähkleid või martsipanitükikesi.
Vala jahtunud piim läbi sõela teise kaussi, eemaldades kooretükid. Kraabi vanillikaunast seemned välja, piima hulka. Sega vähehaaval, pidevalt segades, juurde maisitärklis. Lisa suhkur, munad ja munakollased, sega ühtlaseks. Vala segu vormidesse ja küpseta umbes 20-25 minutit, kuni kreem õrnalt pruunistub ja tarretunud on.
12 koogi jaoks läheb vaja:
1 pakk lehttainast (400-500 gr)
300 ml piima
100 ml vahukoort
2 spl maisitärklist
2 muna
2 munakollast
120 gr suhkrut
1 vanillikaun
1 sidrun
jupp kaneeli
1 apelsin
5 spl pruuni suhkrut
Kuumuta piim ja vahukoor keemiseni koos pikuti pooleks lõigatud vanillikauna ja sidruni ning apelsini riivitud koorega. Tõsta tulelt, kata kaanega ja lase jahtuda.
Kuumuta ahi 200 kraadini. Lõika õhukeseks rullitud tainas 12-ks võrdse suurusega tükiks ja polsterda nendega muffinivormi augud. Pane vorm jahedasse. Enne täidise lisamist võid koogikeste põhja panna näiteks hakitud pistaatsiapähkleid või martsipanitükikesi.
Vala jahtunud piim läbi sõela teise kaussi, eemaldades kooretükid. Kraabi vanillikaunast seemned välja, piima hulka. Sega vähehaaval, pidevalt segades, juurde maisitärklis. Lisa suhkur, munad ja munakollased, sega ühtlaseks. Vala segu vormidesse ja küpseta umbes 20-25 minutit, kuni kreem õrnalt pruunistub ja tarretunud on.
Apelsinisiirupi jaoks pigista kooritud apelsinist välja mahl, lisa pruun suhkur ja kaneel.ipulk Aja segu keema, kui suhkur on sulanud, keera kuumus keskmiseks ja sega aegajalt. Siirup on valmis kui ta on paksenenud.
Vala igale koogile natuke siirupit ja serveeri pealelõunase espresso juurde :)
neljapäev, 18. november 2010
Minu Ibiza
Kati Lumiste - Minu Ibiza
Raamatuid kohtadest, kus ma olen käinud või plaanin minna, ootan ma alati põnevusega. Nii soovist uuesti oma reisi mõtetes läbi elada ja äratundmisrõõmu kogeda kui ka info ja ideede kogumise eesmärgil. Mõttega elustada oma viie aasta tagune Ibiza reis, võtsin selle raamatu kätte.
Esmamulje on määrav. Nagu inimeste nii ka raamatute puhul. Raamatu autoriks on naisterahvas, kes läks peale ülikooli sõbrannaga kolmeks kuuks Ibizale. Juba esimestel lehekülgedel mainis ta ära nende värvika suvepuhkuse saarel ning imestas, kuidas sõbranna seal siiski süütuks suutis jääda. Paraku pean ütlema, et minu jaoks näitab selline seisukoht autori (madalat) taset ning loob negatiivse meelestatuse ka ülejäänud raamatu osas. Ääremärkusena lisan, et minu meelest ei ole küll imelik, kui mõni tütarlaps ei taha süütust kaotada peokeerise käigus mõnele suhteliselt suvalisele mehele.
Raamat oli üles ehitatud autori erinevatele reisidele Ibizale 13 aasta jooksul, ta kirjutas inimestest, keda ta seal kohtas, meestest, kellesse armus (neid oli erakordselt palju), meestest, kes olid temast huvitatud, pidudest. Oli aastaaegade vaheldumist, skvottimist, elu rannas. Elust ökotalus, natuke toitudest, natuke põliselanike elust. Loodust kirjeldavaid lõike oli tõeline rõõm lugeda, silme ees olid uskumatud õiteväljad ja magusat lõhna võis peaaegu tunda. Samuti värskete mandlite puhastamine...
Lisaks minu jaoks liiga madalale sissejuhatusele jätkus tegevus esimestes peatükkides samas stiilis - restoranis nõude lõhkumine (taldrikutega lendava taldriku loopimine), põldudelt ja aedadest puuviljade jm varastamine. Hetkekski ei tekkinud lugedes tunnet, et autoril sellise käitumise üle natukenegi piinlik oleks.
Pidev (negatiivsete) hinnangute andmine häiris. Kui ikka mõni inimene ei meeldinud, siis too kas "vaevles kroonilise kõhukinnisuse all", oli "jobu" vmt. Ja kui alastiolek seal nii iseenesestmõistetav ja normaalne oli, siis miks seda raamatus pidevalt rõhutama pidi (otseloomulikult alasti)?
Kuidagi kummaline on see, kui mina olin seal saarel mõned päevad, siis meie kogesime hoopis teistsuguseid asju. Asju, mida raamatus ei olnud isegi möödaminnes mainitud... Muide, kas Kataloonia ühte levinuimat magustoitu, crema catalanat Ibizal tõesti ei sööda?
Tegelikult seal raamatus ju isegi üht-teist ka oli Ibiza kohta - nii pidudest, õhkkonnast, säilinud hipielust ja kommuunidest kui mõnevõrra ka põliselanikest, aga see kõik oli üsna lämmatatud autori armuseikluste, erinevate tutvuste kui ka minu jaoks ebaolulise iga reisi eraldi äramärkimisega.
Raamatuid kohtadest, kus ma olen käinud või plaanin minna, ootan ma alati põnevusega. Nii soovist uuesti oma reisi mõtetes läbi elada ja äratundmisrõõmu kogeda kui ka info ja ideede kogumise eesmärgil. Mõttega elustada oma viie aasta tagune Ibiza reis, võtsin selle raamatu kätte.
Esmamulje on määrav. Nagu inimeste nii ka raamatute puhul. Raamatu autoriks on naisterahvas, kes läks peale ülikooli sõbrannaga kolmeks kuuks Ibizale. Juba esimestel lehekülgedel mainis ta ära nende värvika suvepuhkuse saarel ning imestas, kuidas sõbranna seal siiski süütuks suutis jääda. Paraku pean ütlema, et minu jaoks näitab selline seisukoht autori (madalat) taset ning loob negatiivse meelestatuse ka ülejäänud raamatu osas. Ääremärkusena lisan, et minu meelest ei ole küll imelik, kui mõni tütarlaps ei taha süütust kaotada peokeerise käigus mõnele suhteliselt suvalisele mehele.
Raamat oli üles ehitatud autori erinevatele reisidele Ibizale 13 aasta jooksul, ta kirjutas inimestest, keda ta seal kohtas, meestest, kellesse armus (neid oli erakordselt palju), meestest, kes olid temast huvitatud, pidudest. Oli aastaaegade vaheldumist, skvottimist, elu rannas. Elust ökotalus, natuke toitudest, natuke põliselanike elust. Loodust kirjeldavaid lõike oli tõeline rõõm lugeda, silme ees olid uskumatud õiteväljad ja magusat lõhna võis peaaegu tunda. Samuti värskete mandlite puhastamine...
Lisaks minu jaoks liiga madalale sissejuhatusele jätkus tegevus esimestes peatükkides samas stiilis - restoranis nõude lõhkumine (taldrikutega lendava taldriku loopimine), põldudelt ja aedadest puuviljade jm varastamine. Hetkekski ei tekkinud lugedes tunnet, et autoril sellise käitumise üle natukenegi piinlik oleks.
Pidev (negatiivsete) hinnangute andmine häiris. Kui ikka mõni inimene ei meeldinud, siis too kas "vaevles kroonilise kõhukinnisuse all", oli "jobu" vmt. Ja kui alastiolek seal nii iseenesestmõistetav ja normaalne oli, siis miks seda raamatus pidevalt rõhutama pidi (otseloomulikult alasti)?
Kuidagi kummaline on see, kui mina olin seal saarel mõned päevad, siis meie kogesime hoopis teistsuguseid asju. Asju, mida raamatus ei olnud isegi möödaminnes mainitud... Muide, kas Kataloonia ühte levinuimat magustoitu, crema catalanat Ibizal tõesti ei sööda?
Tegelikult seal raamatus ju isegi üht-teist ka oli Ibiza kohta - nii pidudest, õhkkonnast, säilinud hipielust ja kommuunidest kui mõnevõrra ka põliselanikest, aga see kõik oli üsna lämmatatud autori armuseikluste, erinevate tutvuste kui ka minu jaoks ebaolulise iga reisi eraldi äramärkimisega.
Kes oksendas kraanikaussi?
Miks ronivad telesse just sellised inimesed, kes alustavad hommikut küsimusega, kes oksendas kraanikaussi? Ja seda isegi mitte peale pidu ööbima jäänud sõbralt küsides vaid täiesti võhivõõralt inimeselt.
Käisime ükspäev Katusekohvikus (Viru tn alguses). Kui ma juhtisin ettekandja tähelepanu, et makide sees ei olnud avokaadot (mis seal pidi olema), siis vastas ettekandja, et "Oli küll, ma ise nägin, kuidas kokk seda pani". Kokk pani avokaado asemele kurgi ja kumbki neist ei saanud aru, et tegemist polegi avokaadoga? Äkki peaks neid töötajaid natuke koolitama?
Kui köögis ootamatult selgub, et mingit komponenti ei ole, siis võiks ju tulla ja öelda seda. Küsida, kas võib millegagi asendada näiteks. Aga tõenäoliselt arvatakse, et klient on loll ja ei saa nagunii aru, kui puuduv komponent üldse panemata jätta. Sushihouse'i menüüs on lõhe sashimi kahe salatiga. Lauda toodi lõhe sashimi pooliku sidruniviiluga. Kui küsisin salatite kohta, öeldi, et ühte neil ei ole ja teine on tavaline lehtsalat. Muuseas, menüüs olevalt pildilt on selgelt näha, et teine ei ole lihtsalt lehtsalat. Põhimõtteliselt ettekandja arvas, et selle info edastamisega on probleem lahendatud. Kui ma ütlesin, et ma siis võtan nende asemel, mida neil pole, mõned teised kaks salatit, siis vastas selle peale "Aga ma panin teile ju sidrunit".
Mulle meenub see, kui käisime Mariaga Helsinkis kohvikus. Meile toodi mõlemale cafe latte'd, aga minu kook unustati ära. Kui kohv oli poole peal, siis ütlesin ettekandjale, et ärgu enam tooma hakaku, me oleme peaaegu valmis :) Selle peale meenus talle endale ka ja vabandas mitu korda ning arvet tuues ütles, et tegi meile mõlemale kohvi pealt 20% allahindlust. Riisis, mida hetkel küll enam ei eksisteeri, toodi meile kogemata kalakarri ilma kalata. Vabndustega toodi uus karri ja lisaks veel magustoidud :) Ja ma ju tean, et ma lähen sellistesse kohtadesse alati uuesti. Eksitusi ikka juhtub, aga kõik sõltub sellest, kuidas neid lahendatakse.
Ma iga aasta imestan, miks surutakse täiesti suurepärane valik filme ühte nädalasse? Jah, PÖFF. Tõenäoliselt ca 250 filmi, millest ma esimese hooga 21 välja valisin. Peale ajakava nägemist jäi sealt viis - kuus järele, sest osad on kell üks päeval, osad algavad töönädala keskel vahetult enne südaööd, enamus kattuvad mõne teisega, mida ma ka muidu näha tahaks. Ja mitut filmi pole suurt mõtet ühel õhtul vaadata, lõpuks ei saa enam millestki elamust. Pimedat aega on talvel ju vähemalt kolm pikka kuud... PÖFF võiks rahulikult sellest vähemalt kuu aega olla :)
Käisime ükspäev Katusekohvikus (Viru tn alguses). Kui ma juhtisin ettekandja tähelepanu, et makide sees ei olnud avokaadot (mis seal pidi olema), siis vastas ettekandja, et "Oli küll, ma ise nägin, kuidas kokk seda pani". Kokk pani avokaado asemele kurgi ja kumbki neist ei saanud aru, et tegemist polegi avokaadoga? Äkki peaks neid töötajaid natuke koolitama?
Kui köögis ootamatult selgub, et mingit komponenti ei ole, siis võiks ju tulla ja öelda seda. Küsida, kas võib millegagi asendada näiteks. Aga tõenäoliselt arvatakse, et klient on loll ja ei saa nagunii aru, kui puuduv komponent üldse panemata jätta. Sushihouse'i menüüs on lõhe sashimi kahe salatiga. Lauda toodi lõhe sashimi pooliku sidruniviiluga. Kui küsisin salatite kohta, öeldi, et ühte neil ei ole ja teine on tavaline lehtsalat. Muuseas, menüüs olevalt pildilt on selgelt näha, et teine ei ole lihtsalt lehtsalat. Põhimõtteliselt ettekandja arvas, et selle info edastamisega on probleem lahendatud. Kui ma ütlesin, et ma siis võtan nende asemel, mida neil pole, mõned teised kaks salatit, siis vastas selle peale "Aga ma panin teile ju sidrunit".
Mulle meenub see, kui käisime Mariaga Helsinkis kohvikus. Meile toodi mõlemale cafe latte'd, aga minu kook unustati ära. Kui kohv oli poole peal, siis ütlesin ettekandjale, et ärgu enam tooma hakaku, me oleme peaaegu valmis :) Selle peale meenus talle endale ka ja vabandas mitu korda ning arvet tuues ütles, et tegi meile mõlemale kohvi pealt 20% allahindlust. Riisis, mida hetkel küll enam ei eksisteeri, toodi meile kogemata kalakarri ilma kalata. Vabndustega toodi uus karri ja lisaks veel magustoidud :) Ja ma ju tean, et ma lähen sellistesse kohtadesse alati uuesti. Eksitusi ikka juhtub, aga kõik sõltub sellest, kuidas neid lahendatakse.
Ma iga aasta imestan, miks surutakse täiesti suurepärane valik filme ühte nädalasse? Jah, PÖFF. Tõenäoliselt ca 250 filmi, millest ma esimese hooga 21 välja valisin. Peale ajakava nägemist jäi sealt viis - kuus järele, sest osad on kell üks päeval, osad algavad töönädala keskel vahetult enne südaööd, enamus kattuvad mõne teisega, mida ma ka muidu näha tahaks. Ja mitut filmi pole suurt mõtet ühel õhtul vaadata, lõpuks ei saa enam millestki elamust. Pimedat aega on talvel ju vähemalt kolm pikka kuud... PÖFF võiks rahulikult sellest vähemalt kuu aega olla :)
esmaspäev, 15. november 2010
Elephants remember
Must kee elevantide ja kobaratega tellitud, teised kaks (käevõru ja kõrvarõngad) lähevad varsti poodi :)
laupäev, 13. november 2010
Kana riisinuudlitega
Kahele. Vaja läheb:
2 kanafileed
tomatipastat
veini
tšillipastat
soola
purustatud pipart
laimi
koriandrit
porgandit
riisinuudleid
lehtsalatit
Tee tomatipastast marinaad, maitsestades see veini, tšillipasta, soola, pipra kui laimimahlaga. Lõika kana tükkideks ning pane ca tunniks marinaadi.
Kuumuta pannil õli, prae selles kergelt ribadeks lõigatud porgand, seejärel pane kana koos marinaadiga praadima ja lisa värsket koriandrit. Samal ajal keeda riisinuudlid. Kui kana on küpsenud, sega riisinuudlitega ning serveeri koos lehtsalatiga - võta salatileht, pane sellele kana, keera rulli ja söö :)
Kuumuta pannil õli, prae selles kergelt ribadeks lõigatud porgand, seejärel pane kana koos marinaadiga praadima ja lisa värsket koriandrit. Samal ajal keeda riisinuudlid. Kui kana on küpsenud, sega riisinuudlitega ning serveeri koos lehtsalatiga - võta salatileht, pane sellele kana, keera rulli ja söö :)
neljapäev, 11. november 2010
esmaspäev, 8. november 2010
Barcelona magnifica
Kõikide nende kordade järel, mis ma Barcelonas käinud olen, ei suuda ma endiselt uskuda, kui võrratu, eriline ja sealjuures nii lihtne see linn on.
Hommikused päikesekiired paitamas, istud mõnes väikeses välikohvikus Gracias või el Bornis ja jood piimaga kohvi, cafe con lechet ning sööd krõbedat šokolaadiga croissanti. Lõunaks jõuad läbi vanalinna kitsaste tänavate või el Ravali sagina Barcelonetasse ning seejärel randa, mis novembris on juba üsna tühi, aga siiski erakordselt soe. Istud liivale ning vaatad, kuidas lained randuvad ja möödajalutavate inimeste jälgi endaga võtavad... Lõunaks sööd paellat või mereande rannaäärses kohvikus ja kausitäie kõige paremat crema catalanat krõbeda suhkruga ning sinna juurde väikese tassi espressot. Õhtupäike maalib purjekad kuldseteks, oranžideks ja punakateks ning vajub seejärel la Sagrada Familia tornide taha, jättes linnale sooja kuldse kuma ning andes mõista, et varsti on käes aeg minna lähedalasuvasse baari tapasid või pinxtosid sööma. Taldrikute kaupa kantakse lauale kõige paremat vahemere äärest - marineeritud turska, pimientoseid, rannakarpe, kaunkarpe, tomatiga saia, anšooviseid, jamoni, kõige selle juurde paar klaasi head veini. Koju jalutad läbi hilisõhtuste Barcelona tänavate, mis on täis inimesi ja kära...
Kolmapäeva hommikul lähedalasuvas söögikohas cafe con lechet juues ja jamoniga bocadillot süües lasin teise krõbeda saia ja värskelt lõigatud jamoniga bocadillo omale lennukisse veel kaasa ka teha. Ning xurreriast ostsin kaasa suure, iirisega täidetud xurrose, lihtsalt, et veel natuke kauem Barcelonat tunda :)
pühapäev, 7. november 2010
Neli käiku, kõik taimne
Vürtsikad köögiviljad (India)
Praetud riis ananassiga (Tai)
Kulfi (India)
Ananass mündiga (Vietnam)
Vürtsikad köögiviljad
Neljale sööjale eelroaks:
2 keskmist salatisibulat
3-4 paprikat
2 küüslauguküünt
2 tšillit
3 cm jupp ingverit
5 tera nelki
jupp kaneeli
pool tl vürtsköömneid
üks jahvatatud muskaadiõis
1 tl kurkumit
noaotsatäis soola
3 sl õli ja 3 sl võid praadimiseks
Lõika sibulad ja paprika ca poole cm paksusteks viiludeks. Puhasta ja haki peeneks tšilli, ingver ja küüslauk. Kuumuta pannil õli ja või ning lisa kuivatatud maitseained. Prae pool minutit, lisa tšilli, ingver ja küüslauk ning kuumuta veel pool minutit. Lisa sibul ja paprika ning prae pidevalt segades kümmekond minutit. Köögiviljad peavad jääma kergelt krõmpsuvad. Serveeri iseseisvalt või aurutatud riisiga.
Retsept Epp Mihkelsi Aasia toitudest.
Praetud riis ananassiga
Neljale sööjale:
2 küüslauguküünt
2 porgandit
2 sibulat
2 muna
õli
kalakastet
sojakastet
värsket ananassi
200 grammi basmati riisi
Keeda riis ja jäta jahtuma.
Kuumuta pannil õli, löö munad pannile ja prae pidevalt segades, kuni muna on hüübinud. Lisa hakitud sibulad, purustatud küüslauk, ribadeks lõigatud porgand ja ananassitükid ning kuumuta veel natuke. Lisa riis, maitsesta kala- ja sojakastmega ning lase veel natuke praadida, et maitsed seguneda saaksid.
Võid taas serveerida iseseisvalt või liharoa kõrvale.
Retsept Aaro Lode ja Kristjan Lepa Tai köögist.
Kulfi
Jätkub neljale-viiele:
2 purki suhkruta kondenspiima
4 spl suhkrut
3 kardemoni
safranit
paar spl kohvikoort
peotäis pistaatsiapähkleid
Pane kondenspiim keema, lisa 4 supiusikatäit suhkrut ja kolm kardemoni ning keeda madalal kuumusel pidevalt segades 10 minutit. Võta seejärel kardemon välja ning lisa safran ja pooled hakitud pistaatsiapähklid. Jahuta maha. Lisa kohvikoor ning valmista jäätis masinas või sügavkülmas. Serveerimisel kaunista hakitud pistaatsiapähklitega.
Ananass mündisegus
Õhtu lõpetuseks sobis kerge ja värske ananassisalat :)
Neljale magustoiduks:
pool ananassi
peotäis münti
2 spl suhkrut
Koori ananass ja lõika kuubikuteks. Purusta uhmris münt koos suhkruga ning sega ananassiga.
Retsept Epp Mihkelsi Aasia toitudest.
Kulfi (India)
Ananass mündiga (Vietnam)
Vürtsikad köögiviljad
Neljale sööjale eelroaks:
2 keskmist salatisibulat
3-4 paprikat
2 küüslauguküünt
2 tšillit
3 cm jupp ingverit
5 tera nelki
jupp kaneeli
pool tl vürtsköömneid
üks jahvatatud muskaadiõis
1 tl kurkumit
noaotsatäis soola
3 sl õli ja 3 sl võid praadimiseks
Lõika sibulad ja paprika ca poole cm paksusteks viiludeks. Puhasta ja haki peeneks tšilli, ingver ja küüslauk. Kuumuta pannil õli ja või ning lisa kuivatatud maitseained. Prae pool minutit, lisa tšilli, ingver ja küüslauk ning kuumuta veel pool minutit. Lisa sibul ja paprika ning prae pidevalt segades kümmekond minutit. Köögiviljad peavad jääma kergelt krõmpsuvad. Serveeri iseseisvalt või aurutatud riisiga.
Retsept Epp Mihkelsi Aasia toitudest.
Praetud riis ananassiga
Neljale sööjale:
2 küüslauguküünt
2 porgandit
2 sibulat
2 muna
õli
kalakastet
sojakastet
värsket ananassi
200 grammi basmati riisi
Keeda riis ja jäta jahtuma.
Kuumuta pannil õli, löö munad pannile ja prae pidevalt segades, kuni muna on hüübinud. Lisa hakitud sibulad, purustatud küüslauk, ribadeks lõigatud porgand ja ananassitükid ning kuumuta veel natuke. Lisa riis, maitsesta kala- ja sojakastmega ning lase veel natuke praadida, et maitsed seguneda saaksid.
Võid taas serveerida iseseisvalt või liharoa kõrvale.
Retsept Aaro Lode ja Kristjan Lepa Tai köögist.
Kulfi
Jätkub neljale-viiele:
2 purki suhkruta kondenspiima
4 spl suhkrut
3 kardemoni
safranit
paar spl kohvikoort
peotäis pistaatsiapähkleid
Pane kondenspiim keema, lisa 4 supiusikatäit suhkrut ja kolm kardemoni ning keeda madalal kuumusel pidevalt segades 10 minutit. Võta seejärel kardemon välja ning lisa safran ja pooled hakitud pistaatsiapähklid. Jahuta maha. Lisa kohvikoor ning valmista jäätis masinas või sügavkülmas. Serveerimisel kaunista hakitud pistaatsiapähklitega.
Ananass mündisegus
Õhtu lõpetuseks sobis kerge ja värske ananassisalat :)
Neljale magustoiduks:
pool ananassi
peotäis münti
2 spl suhkrut
Koori ananass ja lõika kuubikuteks. Purusta uhmris münt koos suhkruga ning sega ananassiga.
Retsept Epp Mihkelsi Aasia toitudest.
neljapäev, 4. november 2010
Banaani-kookosemagustoit tapiokipärlitega
Aasia magustoidud kipuvad olema erakordselt magusad, selle magustoidu puhul lisasin lõpus natuke laimimahla, et magusust vähendada.
Kahe magustoidu jaoks on vaja:
2 banaani (mitte väga küpset)
0,75 dl suhkrut
0,5 l vett
0,75 dl tapiokipärleid (retsept on tegelikult saagopärlitega, aga asendasin need olemasolevate tapiokiomadega)
0,5 tl kewra-vett (asendasin roosivee ja muskaadiõiega)
1,25 dl kookospiima
laimi (soovi korral)
pähkleid
Lõika banaanid tükkideks, raputa peale suhkur ja jäta seisma. Kuumuta potis vesi, lisa tapiokipärlid ja roosivesi. Keeda madalal kuumusel pidevalt segades, et pärlid põhja külge kinni ei hakkaks 10-15 minutit kuni pärlid hakkavad läbipaistvaks muutuma. Seejärel lisa banaanid, suhkur, kookospiim ja muskaadiõis. Keeda veel kuni 5 minutit. Soovi korral pigista sisse natuke laimimahla. Serveeri hakitud pähklitega.
Kui pakud magustoitu soojalt, on see vedel. Jahtunult tarretub tapiokipärlites oleva tärklise abil.
Retsept taas omapoolsete täiendustega Aasia toitudest.
Kana ingveri-laimikastmes
Tegelikult tuleks seda toitu teha tükeldatud kanapoolikust, aga mul oli vaid filee käepärast. Hea ja vürtsikas tuli sellegipoolest :)
Ühele sööjale:
1 kanafilee
1 küüslauguküüs
0,75 dl peeneks hakitud ingverit
1 spl palmisuhkrut või tumedat suhkrut
1 spl kalakastet
natuke soola
natuke paprikapulbrit
1 dl vett
õli
laimi
Kuumuta pannil õli ning lisa purustatud küüslauk, ingver, kanakuubikud ja suhkur. Mina kasutasin seekord palmisuhkru asemel muscovado suhkrut ja see sobis väga hästi. Sega läbi ja prae niikaua kuni liha on pruunistunud ja köök mõnusat karamellilõhna täis :) Maitsesta kalakastme, soola ja paprikapulbriga. Lisa vesi ja poole laimi mahl ning hauta kuni kana on pehme. Serveeri aurutatud riisiga.
Põhiosa Aasia toitudest, natuke täiendatud.
Tom Kha Gai
Tai supid on minu köögis täiesti asendamatud. Valmivad kiirelt ja kergelt ning juba koostisosade väljavõtmise ajal hakkab köök imeliselt lõhnama. Kaffirilaimilehtede värskus, sidrunheina hapukus, natuke hiljem kookospiima magusus ja veel laimi tsitruselisust. Valmistamine on peaaegu sama nauditav protsess kui hiljem söömine :)
Tom Kha Gai kahele:
1,5 kl vett
2 tšillit
2 laimi
ca 2 cm jupp ingverit (tegelikult tuleb seda suppi küll kalganiga teha, aga Eesti oludes eelistan mina värsket ingverit kuivatatud kalganile)
1 sidrunheinavars
3-4 spl kalakastet
1/2 kl kookospiima
2 kanafileed
peotäis seeni
peotäis kirsstomateid
2 spl palmisuhkrut
5-6 kaffirilaimi lehte
väike punt värsket koriandrit
Viiluta pool tšillit koos seemnetega, pane väiksesse kaussi ja vala peale natuke külma vett. Jäta seisma.
Pane ülejäänud vesi koos kookospiima, viilutatud ingveri ja ribadeks lõigatud sidrunheinaga keema. Lase natuke keeda, sega pidevalt ning lisa kuubikuteks lõigatud kanafilee, seened, tomatid, ülejäänud tšilli viilutatult (kui soovid teravamat suppi, jäta seemned ka sisse) ja laimilehed. Lase keema tõusta, maitsesta palmisuhkru, kalakastme ja laimimahlaga.
Serveerimisel lisa julgelt värsket koriandrit ning paku suppi koos eelnevalt valmistatud tšilliga, millega iga sööja saab vastavalt soovile oma suppi maitsestada.
Tom Kha Gai kahele:
1,5 kl vett
2 tšillit
2 laimi
ca 2 cm jupp ingverit (tegelikult tuleb seda suppi küll kalganiga teha, aga Eesti oludes eelistan mina värsket ingverit kuivatatud kalganile)
1 sidrunheinavars
3-4 spl kalakastet
1/2 kl kookospiima
2 kanafileed
peotäis seeni
peotäis kirsstomateid
2 spl palmisuhkrut
5-6 kaffirilaimi lehte
väike punt värsket koriandrit
Viiluta pool tšillit koos seemnetega, pane väiksesse kaussi ja vala peale natuke külma vett. Jäta seisma.
Pane ülejäänud vesi koos kookospiima, viilutatud ingveri ja ribadeks lõigatud sidrunheinaga keema. Lase natuke keeda, sega pidevalt ning lisa kuubikuteks lõigatud kanafilee, seened, tomatid, ülejäänud tšilli viilutatult (kui soovid teravamat suppi, jäta seemned ka sisse) ja laimilehed. Lase keema tõusta, maitsesta palmisuhkru, kalakastme ja laimimahlaga.
Serveerimisel lisa julgelt värsket koriandrit ning paku suppi koos eelnevalt valmistatud tšilliga, millega iga sööja saab vastavalt soovile oma suppi maitsestada.
Tellimine:
Postitused (Atom)
