Kõikide nende kordade järel, mis ma Barcelonas käinud olen, ei suuda ma endiselt uskuda, kui võrratu, eriline ja sealjuures nii lihtne see linn on.
Hommikused päikesekiired paitamas, istud mõnes väikeses välikohvikus Gracias või el Bornis ja jood piimaga kohvi, cafe con lechet ning sööd krõbedat šokolaadiga croissanti. Lõunaks jõuad läbi vanalinna kitsaste tänavate või el Ravali sagina Barcelonetasse ning seejärel randa, mis novembris on juba üsna tühi, aga siiski erakordselt soe. Istud liivale ning vaatad, kuidas lained randuvad ja möödajalutavate inimeste jälgi endaga võtavad... Lõunaks sööd paellat või mereande rannaäärses kohvikus ja kausitäie kõige paremat crema catalanat krõbeda suhkruga ning sinna juurde väikese tassi espressot. Õhtupäike maalib purjekad kuldseteks, oranžideks ja punakateks ning vajub seejärel la Sagrada Familia tornide taha, jättes linnale sooja kuldse kuma ning andes mõista, et varsti on käes aeg minna lähedalasuvasse baari tapasid või pinxtosid sööma. Taldrikute kaupa kantakse lauale kõige paremat vahemere äärest - marineeritud turska, pimientoseid, rannakarpe, kaunkarpe, tomatiga saia, anšooviseid, jamoni, kõige selle juurde paar klaasi head veini. Koju jalutad läbi hilisõhtuste Barcelona tänavate, mis on täis inimesi ja kära...
Kolmapäeva hommikul lähedalasuvas söögikohas cafe con lechet juues ja jamoniga bocadillot süües lasin teise krõbeda saia ja värskelt lõigatud jamoniga bocadillo omale lennukisse veel kaasa ka teha. Ning xurreriast ostsin kaasa suure, iirisega täidetud xurrose, lihtsalt, et veel natuke kauem Barcelonat tunda :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar