laupäev, 10. august 2019

Vilnius. Inimesel on õigus olla tundmatu ja mitte kuulus.


















Kuna meie korteriomanikel oli naabermajas väike toitlustusasutus, siis hommikul seadsime esimese asjana sammud sinna, et päeva vahvlitega alustada. Kokkuhoidliku ida-eurooplasena võtsin kohe kombo-pakkumise, kus 6 euro eest sain kohvi, smuuti ja lõhe ning pošeeritud munaga vahvli. Scott kokkuhoiust ei hoolinud ning võttis 4.50 eest tomati ja mozzarellaga vahvli.

Sealt edasi oli plaanis vaatamisväärsuste ring. Jalutasime vanalinnas ning suundusime seejärel Užupise Vabariiki. 1. aprillil 1998 kuulutasid kohalikud elanikud välja Užupise Vabariigi koos selle juurde kuuluva lipu, valuuta, presidendi, valitsuse, põhiseaduse, hümni ja 11 mehest koosneva sõjaväega. Tänaseks päevaks on armee küll pensionile läinud, aga kõik muu on endiselt olemas. Sealhulgas põhiseadus, mis on erinevates keeltes Užupise müüril kõikidele kättesaadav. Eestikeelselt tahvlilt saab lugeda:
1. Inimesel on õigus elada Vilnele ääres, Vilnelel aga voolata inimesega kõrvu.
2. Inimesel on õigus soojale veele, küttele talvisel ajal ja katusekividele pea kohal.
3. Inimesel on õigus surra, aga see ei ole tema kohustus.
4. Inimesel on õigus eksida.
5. Inimesel on õigus olla ainumas.
6. Inimesel on õigus armastada.
7. Inimesel on õigus olla mitte armastatud, aga mitte tingimata.
8. Inimesel on õigus olla tundmatu ja mitte kuulus.
9. Inimesel on õigus laiselda ja mitte midagi teha.
10. Inimesel on õigus armastada kassi ja tema eest hoolitseda.
11. Inimesel on õigus hoolitseda koera eest, kuni üks neist sureb.
12. Koeral on õigus olla koer.
13. Kass ei ole kohustatud oma peremeest armastama, kuid peab teda raskel hetkel aitama.
14. Inimesel on õigus vahel mitte teada, kas tal ongi kohustusi.
15. Inimesel on õigus kahelda, aga see ei ole tema kohustus.
16. Inimesel on õigus olla õnnelik.
17. Inimesel on õigus olla õnnetu.
18. Inimesel on õigus vaikida.
19. Inimesel on õigus uskuda.
20. Inimesel ei ole õigust vägivallatseda.
21. Inimesel on õigus aduda oma tühisust ja õilsust.
22. Inimesel ei ole õigust sekkuda igavikku.
23. Inimesel on õigus mõista.
24. Inimesel on õigus mitte midagi mõista.
25. Inimesel on õigus olla erineva(te)st rahvus(t)est.
26. Inimesel on õigus oma sünnipäeva tähistada või ka mitte.
27. Inimene on kohustatud mäletama oma nime.
28. Inimene võib jagada seda, mis tal on.
29. Inimene ei või jagada seda, mida tal ei ole.
30. Inimesel on õigus omada õdesid, vendi ja vanemaid.
31. Inimene võib olla vaba.
32. Inimene vastutab oma vabaduse eest.
33. Inimesel on õigus nutta.
34. Inimesel on õigus jääda teiste poolt mõistmata.
35. Inimesel ei ole õigust teist süüdlaseks teha.
36. Inimesel on õigus olla isikupärane.
37. Inimesel on õigus mitte mingeid õigusi omada.
38. Inimesel on õigus mitte karta.
39. Ära võida.
40. Ära kaitse ennast.
41. Ära anna alla.

Käisime katedraali juures ning Gediminase tornis, mille sissepääsu leidmine osutus päeva väljakutseks. Vaated olid samas seda paarituhandet lisasammu väärt. Tornile järgnenud lõuna pakkus aga päeva üllatuslikuma toiduelamuse. Läksime suhteliselt mittemidagiütlevasse pubisse, kus teenindus oli nii märkimisvääritult kehv, et tasus täiesti äramärkimist. Andsime tellimused sisse ning viimasel hetkel lisas Scott ka küüslaugusaiad nimekirja. See käis nii kähku, et ma ei jõudnud talle Baltikumi küüslauguleibade kontseptsiooni tutvustada, kus enamasti tuuakse lauda rasvast nõretavad leivad, mis heal juhul on kangideks lõigatud, tihtipeale aga tervete viiludena praetud ning lisandiks siis paar küüslauguküünt, millega need leivad ise kokku tuleb määrida. Aga lauda jõudis taldrikutäis saiakange, mõnusalt küüslaugused ja üle valatud sulajuustuga. Need on absoluutselt peaaegu parimad küüslauguleivad, mis ma söönud olen. Jagavad esikohta Põrgu omadega.

Jalutasime jõe ääres, käisime mingi mahajäetud nõukogudeaegse kolossi juures, tegime korteris väikese pealelõunauinaku ning sättisime ennast seejärel õhtusöögile. Võtsime gazpacho, grillitud kitsejuustu, krevetid, carpaccio, täiesti imelise kukeseene-kana-koorepasta ning üks meist, mitte mina ka šokolaadilaavakoogi.

Kommentaare ei ole: