Did it again. Valisin varahommikuse lennu, mis tähendas pool neli ärkamist, et kella viieks lennujaama jõuda ja kuueks lennule. Helsinkis selgus, et nad on on terminali nii palju pikendanud, et väravast number kaks väravasse 54 oli samapikk maa kui siin kodust raekoja platsi. Ehk ca 20 minutit.
Paddingtoni jaama jõudsin ka ilusti ja seal tekkis mul tunne, et ma pole kunagi varem ei metroo- ega raudteejaamas olnud ega pileteid ostnud. Ülejäänud rahvast vaadetes tekkis tunne, et nad pole kunagi tänaval liikunud. Ca 40% jalakäijatest lähtus kõnniteel vasakpoolse liikluse loogikast, ca 40% parempoolse liikluse omast ning ülejäänud 20% tegid slaalomit. Sama olukord valitses nii treppidel, metroos kui erinevate sissepääsude juures. Ühtlasi on linnas meeletult ehitama hakatud. Ma ei läbinud isegi 100 tellingu- või piirdevaba meetrit järjest.
Hotellis sain seitsmenda korruse toa ning vannitoas selgus, et majutusasutus on teinud sammu lähemale ülejäänud Euroopale ning paigaldanud kraanikaussi vaid ühe kraani, kus sai ka päriselt vett reguleerida. Mitte pesta vasakut kätt külma ja paremat keeva veega.
Jalutasin TK Maxxi, siis teise TK Maxxi ning siis Marks & Spencer toiduosakonna kaudu koju. Ostsin muuhulgas karbitäie safiirvaarikaid, otse Portugalist, sest nad nägid lihtsalt nii superilusad välja. Spoiler: maitsesid ka täiesti suurepäraselt.
Hommikul võtsin riiulist eile sinnapandud teksad ning sinine värv ei paistnud selle tolmukorra alt välja, millega teksade alumine pool kaetud oli. Ka ülejäänud riiulitele oleks saanud tolmukorra sisse jätta teateid, et Vasja on loll või muud taolist. Mainisin seda retseptsioonis ning lubati koristustiimile edasi anda. Võimalik, et tiim ei võtnud infot vastu, sest õhtul oli endiselt sama näpujälg tolmukorra sees loetav, mille ma sinna hommikul tõmbasin.
Kuna eilne shoppinguring lõppes edutult, siis läksin täna uuesti TK Maxxi, sellesse, kuhu tuli metrooga minna. Puhas edu ning soetasin omale ca 20 naela eest kardigani ning kaks Jamie Oliveri kaussi. Sealkohal edu lõppes, sest tagasi sattusin minema tipptunnil, kus metrood olid nii ülerahvastatud, et suurem jagu jäi perroonile järgmist valget laeva ootama. Järgmisse ennast sisse pressinud, selgus, et viibime ka pidevas liiklusummikus, kus enne iga järgmist peatust tegime pikema pausi tunnelis ja ootasime, et eelmine rong eest ära sõidaks. Õhk oli ka loetud. Marks & Spencerist ostsin jälle karbitäie vaarikaid.
Ka meie Londoni kontor hakkab koerasõbralikuks muutuma ning kolleegil olid kaasas kaks chihuahuat. Üks oli selgelt valvekoer, muide. Haukus raevukalt, aga kui hakkasid talle pai tegema, siis läks ja haukus igaks juhuks kaugemalt. Meenutas mulle seda patareidel koera, mis mul lapsena oli, too kah haukus sellise peenikese häälega ja ise värises sealjuures.
Õhtul läksin M&Sist läbi. Ostsin juustu. Vaarikaid ei ostnud.
Eileõhtune metrookogemus meeles, tellisin värbamisüritusele minekuks Uberi. Selgus, et Uberiga sõitis sinna kauem kui metrooga oleks sõitnud, aga vähemalt ei pidanud Ahmed pimedates tunnelites autot kinni ning õhku oli ka piisavalt. Ürituselt skoorisin kolme arendaja kontaktid ning ühe termojoogipudeli.
Reede hommikuks oli mul 10:20 lend broneeritud ning plaan kell 17 Tallinna jõuda. Teisipäevasest Paddingtoni ekskursioonist õppinuna kõndisin nüüd otsejoones Heathrow Expressi peale, istusin arvatavasti äriklassi, sest see oli kõige lähemal ning rong kohe lahkumas ja jõudsin in no time lennujaama. Turvakontrollis oli linti täpselt nii palju, et korraga mahtus üks isik oma asju kandikutele laduma. Sain kontrollist läbi ning selgus, et lend on 40 minutit edasi lükatud. Hakkasin tööd tegema ning lendu lükati lisaks 40le veel 50 minutit edasi. Seejärel 25 minutit tagasi. Igal juhul lõpuks jõudis see lennuk kohale, värav anti teada ning siis oligi täpselt nii palju aega, et väravasse minna. Boarding algas suhteliselt kohe, rahvas sai peale ja siis ootasime esmalt veel väravas nii pool tundi ja seejärel istusime 25 minutit ummikus, et saada lennuraja otsa ning startida. Helsinkis läks järgmisele lennule ümberbronnimine kiirelt, jõudsin veel ühe Karjala piruka ja marjatoorpudru ära süüa, paarile meilile vastata ning boarding oligi käes. 10,5 tundi peale hotellist väljumist ja kodus :) Vähemalt oli abikaasa juba kohal :P
Paddingtoni jaama jõudsin ka ilusti ja seal tekkis mul tunne, et ma pole kunagi varem ei metroo- ega raudteejaamas olnud ega pileteid ostnud. Ülejäänud rahvast vaadetes tekkis tunne, et nad pole kunagi tänaval liikunud. Ca 40% jalakäijatest lähtus kõnniteel vasakpoolse liikluse loogikast, ca 40% parempoolse liikluse omast ning ülejäänud 20% tegid slaalomit. Sama olukord valitses nii treppidel, metroos kui erinevate sissepääsude juures. Ühtlasi on linnas meeletult ehitama hakatud. Ma ei läbinud isegi 100 tellingu- või piirdevaba meetrit järjest.
Hotellis sain seitsmenda korruse toa ning vannitoas selgus, et majutusasutus on teinud sammu lähemale ülejäänud Euroopale ning paigaldanud kraanikaussi vaid ühe kraani, kus sai ka päriselt vett reguleerida. Mitte pesta vasakut kätt külma ja paremat keeva veega.
Jalutasin TK Maxxi, siis teise TK Maxxi ning siis Marks & Spencer toiduosakonna kaudu koju. Ostsin muuhulgas karbitäie safiirvaarikaid, otse Portugalist, sest nad nägid lihtsalt nii superilusad välja. Spoiler: maitsesid ka täiesti suurepäraselt.
Hommikul võtsin riiulist eile sinnapandud teksad ning sinine värv ei paistnud selle tolmukorra alt välja, millega teksade alumine pool kaetud oli. Ka ülejäänud riiulitele oleks saanud tolmukorra sisse jätta teateid, et Vasja on loll või muud taolist. Mainisin seda retseptsioonis ning lubati koristustiimile edasi anda. Võimalik, et tiim ei võtnud infot vastu, sest õhtul oli endiselt sama näpujälg tolmukorra sees loetav, mille ma sinna hommikul tõmbasin.
Kuna eilne shoppinguring lõppes edutult, siis läksin täna uuesti TK Maxxi, sellesse, kuhu tuli metrooga minna. Puhas edu ning soetasin omale ca 20 naela eest kardigani ning kaks Jamie Oliveri kaussi. Sealkohal edu lõppes, sest tagasi sattusin minema tipptunnil, kus metrood olid nii ülerahvastatud, et suurem jagu jäi perroonile järgmist valget laeva ootama. Järgmisse ennast sisse pressinud, selgus, et viibime ka pidevas liiklusummikus, kus enne iga järgmist peatust tegime pikema pausi tunnelis ja ootasime, et eelmine rong eest ära sõidaks. Õhk oli ka loetud. Marks & Spencerist ostsin jälle karbitäie vaarikaid.
Ka meie Londoni kontor hakkab koerasõbralikuks muutuma ning kolleegil olid kaasas kaks chihuahuat. Üks oli selgelt valvekoer, muide. Haukus raevukalt, aga kui hakkasid talle pai tegema, siis läks ja haukus igaks juhuks kaugemalt. Meenutas mulle seda patareidel koera, mis mul lapsena oli, too kah haukus sellise peenikese häälega ja ise värises sealjuures.
Õhtul läksin M&Sist läbi. Ostsin juustu. Vaarikaid ei ostnud.
Eileõhtune metrookogemus meeles, tellisin värbamisüritusele minekuks Uberi. Selgus, et Uberiga sõitis sinna kauem kui metrooga oleks sõitnud, aga vähemalt ei pidanud Ahmed pimedates tunnelites autot kinni ning õhku oli ka piisavalt. Ürituselt skoorisin kolme arendaja kontaktid ning ühe termojoogipudeli.
Reede hommikuks oli mul 10:20 lend broneeritud ning plaan kell 17 Tallinna jõuda. Teisipäevasest Paddingtoni ekskursioonist õppinuna kõndisin nüüd otsejoones Heathrow Expressi peale, istusin arvatavasti äriklassi, sest see oli kõige lähemal ning rong kohe lahkumas ja jõudsin in no time lennujaama. Turvakontrollis oli linti täpselt nii palju, et korraga mahtus üks isik oma asju kandikutele laduma. Sain kontrollist läbi ning selgus, et lend on 40 minutit edasi lükatud. Hakkasin tööd tegema ning lendu lükati lisaks 40le veel 50 minutit edasi. Seejärel 25 minutit tagasi. Igal juhul lõpuks jõudis see lennuk kohale, värav anti teada ning siis oligi täpselt nii palju aega, et väravasse minna. Boarding algas suhteliselt kohe, rahvas sai peale ja siis ootasime esmalt veel väravas nii pool tundi ja seejärel istusime 25 minutit ummikus, et saada lennuraja otsa ning startida. Helsinkis läks järgmisele lennule ümberbronnimine kiirelt, jõudsin veel ühe Karjala piruka ja marjatoorpudru ära süüa, paarile meilile vastata ning boarding oligi käes. 10,5 tundi peale hotellist väljumist ja kodus :) Vähemalt oli abikaasa juba kohal :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar